skip to main |
skip to sidebar
Kuu hakkab vaikselt läbi saama. Või noh ma ei tea kui vaikselt. Meie olemegi need, kes lähevad peole, istuvad ringis keset tuppa maha ja siis hakkavad teed jooma. Maili juures oli väga kift soolaleib. Raineri juures oli ka kift. Ja Suitsu juures on ka alati kift.
Vahepeal sai Vanaema ka suureks. Juubel ja puha. Väga kift pidu oli. Rääkisid oma ülikooliaastatest ja siis ma võrdlesin enda omasid. Väga palju erinevust küll polnud.
Ja sügis, oh milline sügis! Milline õhk! Millised värvid! Üks lehesõda on ka peetud.
Tegelikult ma lihtsalt ei oska midagi öelda. Igast asju on toimunud. Igast väga huvitavaid nalju on olnud. Ja meeleolu on üldiselt hea. Vahepeal on väike väsimus peal. Et ei jaksa koguaeg ka õnnelik olla, kuid see läheb kiiresti üle.
(Merli tegi esimese pildi. Mari ütles lause.)
Eluke veereb tasapisi. Vahepeal teeme süüa, ülejäänud aja ei söö. Teed joome koguaeg. Koguaeg! Vaikselt hakkab sinnapoole tiksuma olukord, et ei viitsi koguaeg pidudel käia, tahaks siukseid nunnusi rahulikke õhtuid, aga õnneks on neid ka ikka päris palju. Eile näiteks istusime kõik Kristjani pool ja lahendasime hästi halvasti koostatud eesti keele grammatika ülesandeid. Eesti keel pole mulle veel kunagi nii kole tundunud, kui neid lahendades. Ma ei tea, kuidas üldse on võimalik seda nii koledaks teha. Aga nagu näha, temal see õnnestus. Siin kohal saadaks soojad tervitused Toivo Linnule.
Vabal ajal õppime siiski html koodi. Ehk siis istume Huugooo, Nunnu, Jürka ja Jamesiga kus juhtub ja toksime igasugu sümboleid igast erinevatesse kohta, et jälle näha, et kõik on valesti :D
Ükspäev (mul tõesti pole õrna aimugi, millal see oli) nägin ma Jaanust kooli peal. Iseenesest pole selles midagi erilist, aga tavaliselt oli selleks kooliks RaM kool, mitte Viljandi Kultuuriakadeemia. Hästi nunnu oli vana nägu uues keskkonnas kohata.
Tunnid on meil kiftid. Ses suhtes, et õpiks ka valguskujundust ja maketi tegemist ja maalimist ja IT aluseid ja üldkompositsiooni ja kõiki neid muid aineid, mida meil pole veel olnud ja mis meil olnud on, aga mida ma lihtsalt kirjutada ei viitsinud. Ülikift.
Mmm... ja lapstest ma üldse ei räägi. Nemad on lihtsalt ülitoredad.
Eluke veereb tasapisi. Ma pole kunagi väga hea ajatajuga olnud, aga nüüd on see ikka täielikult kadunud. Iga päev on reede. Aga see ei tähenda, et päev enne seda reede või neljapäev olnud oleks ja et ma suudaksin kokku panna, et mida ma eelmine päev tegin. Mis ei tähenda, et ma ei mäleta, mis ma teinud olen. Väga hästi mäletan. Lihtsalt mai tea millal ma neid tegin. Keeruline. Aga samas väga põnev.
Tegin endale just hästi kange tee... ja kuulan saksa muusikat, sest Triin on koolis.
James saab ka hästi hakkama. On endale juba sõbra leidnud ja puha. Hugo kusjuures.
Meile teatati ükspäev, et pmst nädalavahetusi meil kohevarsti olema enam ei saa, sest juba praegu on üle nädalal laupa loeng ja varstivarsti on neid ka pühapäeval, nii ähvadŕdati vähemalt. Nii et ei saagi minna koju pesu pesema. See oli muidugi ka kift, et kui ma see n-v kodus käisin, siis polnud meil ei elektrit ega sooja vett. Ei mingeid mugavusi.
Aga kool... noh... ükspäev alustati tundi, et... "Kas te teate kus asub esc nupp?" Selles suhtes on nunnu, et meid on viis piffi multimeedikuid ja siis seletatakse asju ikka nii, et naised aru saaksid. Joonestusvahendite peale läheb palju raha. Mmm... ja eile vaatasime me "Rahvuse sündi" (1915). See oli üle kolme tunni pikk. Ja teate küll... sel ajal oli muusika ja liikuvad pildid ja vahepeal tekstid. Ja päeva lõpus. Me olime suht läbi pärast seda. Viimane pooletunnine lõpuspurt oli nunnu, sest see tuli koos vastavate kommentaaridega meie poolt. Yeah.
Mmm.. ja kui kellelgi on mõtteid, millest ma inkas ettekande teha võiksin, siis palun, jagage neid minuga, sest mul pole õrna aimugi. Ma ju ainult söön ja magan. Aga vähemalt kirjaliku eneseväljenduse tundides ma käima ei pea (praktilisi töid pean aga küll tegema), sest mu kirjandi hinne oli üle 80-ne. Nunnu.
Ja Viljandi puhul mulle meeldib ka see, et keset ööd koju jalutada on täiesti normaalne ja bussid on jobudele (ma sellest ei räägi, et ükspäev tulime me Triinuga rongijaamast bussiga kodule lähemale...).
(ja grupipiltidega, et näidata, millistega ma siin suhtlen, on kehvasti, sest esiteks ma pole teinud ühtegi ja teiseks mai tea, kus mu digika juhe on...)
Kuu hakkab vaikselt läbi saama. Või noh ma ei tea kui vaikselt. Meie olemegi need, kes lähevad peole, istuvad ringis keset tuppa maha ja siis hakkavad teed jooma. Maili juures oli väga kift soolaleib. Raineri juures oli ka kift. Ja Suitsu juures on ka alati kift.
