Torquato Tasso.

...ja peale selle? Mulle meeldib Elinaga koju jalutada.

Nii ongi hea.

Esimene lumesõda.

Miks ma kirjutan töövihikutesse pea alati harilikuga? Ses suhtes on see arusaadav, et ma tahan ära kustutada, kui midagi valesti läheb, aga ma ju ei kustuta vaid tõmban maha ja kirjutan uuesti. Ju see ütleb ka midagi inimese kohta...

Ning miks kõik seda pikka nädalavahetust vaheajaks nimetasid? See ei olnud ju. Millal päris vaheaeg tuleb? Millal ma Tartu saan?

Langev lumi.... liiga vähe on sõnu, et seda kirjeldada. Nii ilus oli.

Kui ma siis läbi lumesaju kodu poole jalutasin ja üht lumepalli juba kümnendat minutit tugevamaks ja siledamaks üritasin teha, meenus mulle, et väiksena, kui ma talvel pimedamal ajal üksi kodu poole kõndisin, siis tegin ma ka alati ühe tugeva lumepalli ja kandsin seda endaga koduni kaasas, et kui juhuslikult keski kuri mees peaks välja ilmuma, siis saan ma teda vähemalt lumepalliga visata ja ehk see aitab natukenegi. Siiski mees ei tulnud ja lumepalli viskasin ma vastu kodumaja seina puruks.

Now we can swim any day in november.

Ja ujumisest pole asi tegelikult üldse kaugel, sest täna kooli minnes (jah, ma käin vaheajal ka koolis) oleksin ma peaaegu kuus korda ära uppunud. Sügavad porilombid, mis alguses tunduvad vaid märja läikiva teena, ründavad alt, pritsivad autod kõrvalt ja sadav vihm koos tuulega ülevalt ja siis mina imestan, et kust ma küll selle köha saanud olen...

Just hetk tagasi sain Kaisaga üle pika-pika aja rääkida, msnis muidugi, aga mitte üldse piisavalt. Tundub siiski, et tal läheb Ameerikas hästi ja usklikuks pole ta veel hakanud (kuigi pea iga nädal kirikus käib küll). Neil pidavat olema seal halloween täies hoos (sellega meenub mulle, et kuskil on mustad kassid neljapäevani kaitse all, justnimelt halloweeni pärast). Selle tüdrukuga tahaks kohvikusse maha istuda ja lihtsalt rääkida. Miss u!

Parakokkutulek oli ka. Võrreldes eelmistega oli viimane kõige igavam, kuigi ka tal olid omad võlud. Näiteks see koht meeldis mulle väga (!) ja naerda sai, nagu ikka, palju.

Vabal ajal kujutan ette, et tool ja laud on trummid ning mina väga võimekas trummar. Siiamaani pole mu elav kujutlusvõime mind petta suutnud.

Dammit.

...ja nüüd Nad vihkavad mind. Aga vähemalt andis see mulle põhjust läbi paduvihma kinnise vihmavarjuga jalutada ja kõva häälega laulda, seda polnudki ammu teinud.

Muidu on täitsa tore. Mis sest, et ma trumme nii hästi mängida ei oska nagu ma tahaksin.

Toivol on täna sünnipäev. Palju õnne.

Ning see, et Andreas mind täna ära tahtsid tappa, trepist alla lükkamise teel, ei vääri mainimist.

Helena sünnipäev.

Täna oli 16. päev järjest koolis. Tundub, et ma armastan seda kohta. Pealegi, kus mujal ikka olla, kui väljas koguaeg vihma sajab ja koolist viimasel ajal autoga koju saab? Andreas räägib koguaeg, et koju minnakse siis, kui kuskile mujale enam minna ei ole.

Pühapäeval nägin oma sõber kakku jälle. Tema nimi on nüüdsest Mati.

Täna ütles Ivo, et ta müüs mu maha. Tänapäeval juhtub ka igasugu asju.

Helenale palju õnne.
Elinale edu saksamaal.

Ps. Kas kellelgi on pakkuda head lühinäidendit dialoogi vormis?