Kirjutad kuu, aga ütled valgus...

Ega mul palju öelda ei ole. Ari võitis Soome Idolsi. Ta oli kõige parem ja pidigi võitma. Death Note oli päris tore film, kui välja arvata teise osa lõpp, mis võinuks veidi teistmoodi olla. Valik Eesti tudengifilme oli ka päris huvitav. Tuul ja 2 pic on minu täielikud lemmikud! Teised veidi vähem ja mõned mitte üldse.
Klassi käisime ka vaatamas. Minust läks see film mööda.
Samal õhtul tegutses ka filmiklubi. Before Sunrise, Gone in 60 s vana variant, surfarite film, Hero ja the Shining. Viimase ajal olin pmst ainult mina üleval ja kuna see oli õudukas siis ma ei suutnud seda vaadata, ajasin Kätlini lõplikult üles ja suundusime koju, jättes mehe alla diivanile ja Kupi teisele korrusele.
Kolmapäevani on väga kiire aga siis ehk läheb natuke paremaks. Veidikeseks ajakski. Ettekanded ja referaadid ja arvestused. Prr.

Maria-Anna tõi mulle Londinist Innocenti! Marid on nii toredad. Ma tõepoolest armastan seda jooki.

Ahjaa... õunakorjamine hakkab üha enam ahvatlema. Kupi, tead küll...

Hääled minu peas.

Täna kõndisime Kätliniga pärast koori metsavahelt kodu poole. Mõlemal oli üks klapp muusikaga kõrvas. Kõnnime rahulikult, räägime teisest teismeliseaest, mis meie vanuses tüdrukuid tabab ja järsku vaatab Kätlin selja taha. Samal hetkel kuulen ka mina häält ja vaatan samuti. Järgmiseks vaatan metsa, siis otse ette. Peale meie ei ole läheduses mitte kedagi. Me mõlemad oleme segaduses. "Kas sa kuuled ka hääli?" küsin Kätlini käest, kes noogutab vastuseks. Jõuan veel mõelda, et äkki hüüab keegi kaugelt midagi ja see kostub ebamääraselt... ja siis meenub, et mul on telefon taskus. Aga ei, see polnud telefonihelin, selle ma oleksin ära tundnud. Mu suur punane kott oli telefoni vastu võtnud ja emme rääkis seal taskus omaette.

Katkend tänavalt.

Kaks väikest tüdrukut sõidavad rulluiskudega mööda tänavat. Järsku küsib veidi suurem väike tüdruk veidi väiksemalt väikselt tüdrukult:
"Mitmendat elu sina elad?" Teise vastus minu kõrvuni ei ulatunud, kuid suurem tüdruk ohkas järgmiseks: "Ma tahaks, et see oleks mu esimene elu."
"Mina ka," nõustus väiksem.

Mh... see eelmine ei jäänud üldse ilus. Ma ei meeldi talle enam.

Elektrikatkestus.

Minu pulmatordiks saab jäätisetort. Ükspäev jõudsin lihtsalt sellisele järeldusele.

Eile oli päris põnev päev. Hommikul oli esinemine, mis läks suht metsa, aga publik ei saanud aru. Sellele järgnes keka, kus ma lihtsalt otsustasin ära keerata. Siis tuli veidi õppimist ja lõpetuseks koor, kus ma igaksjuhuks laulsin hästi halvasti. Aga koju jalutada oli ülimalt mõnus... ma ju armastan kevadet.

Mari otsustas juba esimesel koolipäeval pärast kolmandat tundi koju minna.

Täna oli ka peaaegu põnev. Algas inka tööga, mis läks sinna, kuhu kõik asjad, mis hästi välja ei tule. Sellele lisandus üle pika aja üks halb leib ja ühiskonna töö, mida ma peaaegu et oskasin. Kõige huvitavam osa oli aga elektrikatkestus ja just selle pärast, et inka õpetaja jäi lifti kinni. Kõik olid õnnelikud. Jah, me oleme õelad, aga see on juba ammu tuntud tõde. Igatahes istusin ma siis kaks tundi koolis, kirjutasin ja otsustasin, et ma ei jaksa trummidesse minna ja läksin koolibussi peale. Loogiline.

Aga mu emme ööbib vanas ilusas jahilossis. Miks ma seal ei ole?

Ja Estoniasse balletti lähen ma ka vaatama, aga ainult sellepärast, et seal on Jumal. Vaimustav!

"Homme noki siis kana,"

ütles emme enne magamaminekut.

Muidu? Nelonen kaotati ära ja hakati selle asemel näitama MTV Eestit. Nomaitea. Ma olen endale kaks päeva ajupesu teinud, seda vaheaega ma üle ei ela. Miks nad neloneni ei näita!!!!!!!!!!??????

Eile ma käisin liigutasin ka ennast veidikene. Taasavastasin metsa. Jalutasin, jooksin, ronisin, vaatasin, keerutasin, hüppasin, naersin - üksinda loomulikult. Tema oli ikka veel sõber. Ja uue lugemiskoha leidsin ka.

Aga esmaspäeval oli mu parim sõber google. Lihtsalt.

Ahjaa. Täna käisin teatris ka. Genoomi vaatamas. Päris hea oli. Eriti meeldis see õõvastav heli enne fausti algust. Tähendab, eriti ei meeldinud, hirmus oli, aga see oli huvitav, Fausti osa oli ka iseenesest huvitav, ma isegi täiesti näeksin sellist eraldi etendusena. Seekord ma aga mõtlesin pool aega sellele, et miks seal Faust on ja kas see on see Faust või mingi muu. Ja siis ma ei saanud midagi aru. See oli ka lahe, et räägiti teaduse vahele ka puude suremisest. Ja need tasuta kommid vaheajal on ikkagi ületamatud.

Ja enne seda kõike käisin ma Tartus. Viskasin üle pika aja pararahvale pilgu peale, avastasin, et nad on ikka toredad ja olemas ja samasugused ja läksin Jumala poole magama. Ja siis nautisin rahu, sõin ja vaatasin telekat ja rääkisin. Nii hea oli. Ja kõigele lisaks sain veel autuga Tartust koju otse Trummi poe ette - niimoodi pole tükil ajal vedanud.

Read my VisualDNA™ Get your own VisualDNA™