Maailmaprobleemid

Ma vihkan neid hetki, kui ma tahan head teha ja siis on maailm lihtsalt vastu. Ma vihkan neid hetki nii väga.
(pilt on lihtsalt neist imearmsatest taimeloomadest, keda me rõdul soojas hoiame...)

The fear you won't fall

Mul on nii talve tunne, et hetkedel, mil ma õue ei näe, olen ma täiesti veendunud, et väljas on paks lumi maas.

Lisaks sellele on mu peas nii vastupidised mõtted kui üldse saab. Ja neid leidub kõikidele teemadele. Tänane unenägu läks suht täppi selle koha pealt, kuna rohkem segamini ei saanud asjad olla. See oli midagi sarnast, et kui võtta kümme pilti, nendel olevad esemed osadeks võtta ja siis suvaliselt kõik omavahel kokku panna ja siis selle ühe suure pildi pealt, mingi põneva loo rääkida, siis jõuaks suhteliselt lähedale minu unenäole.
Aga ma ei kurda(olgu, kurdan küll, aga enamasti endale. Virisemine on teine asi), sest iseenesest on mul päris hea olla. Varsti jõuab see ka kohale, et järgmise eksamini on veel palju aega ja vahepeal peab koolis ka käima. Õnneks tundub tulevat jälle aeg, kus on hästi palju teha. Sest mulle meldib igast asju teha. Ma tavaliselt lihtsalt ei viitsi.

Kaks Kadri ruulivad praegu kõige rohkem.

Bikiinki

Aastavahetus tuli ilusasti. Silmapiir põles jälle ja keegi geniaalne suutis suitsupommiga hakkama saada ning lapsteshampus oli loomulikult ka. Ja karaoke ja isegi lumenatuke ja joomismängud ja palju naervaid sõpru.
Vaheaeg ise oli... Kätliniga rääkisime hästi palju. Filme vaatasin hästi palju. Ehk siis kokkuvõttes oli ta selline rahulik ja hea. Sain ennast jälle tugevaks mõelda. Ja Gekkin on ka tore. Lihtsalt, et ära mainida.

Täna vaatas klassijuhataja mulle silma, kutsus mind Ursulaks ja rääkis pikalt ja laialt. Natuke naljakas oli. Äärmisel juhul võin ma Kadri olla, sest mingil imelikul kombel ei suuda mõned õpetajat meid eristada, kuid... see oli naljakas.
Ja Toivo tänas meid täna, et me head kuulajad oleme.

Siiski... ma pole kunagi nii kaua koolist koju tulnud. Bussid lihtsalt ei liikunud. Ja suhteliselt külm oli, nii et me Kaisaga tantsisime ja laulsime busspeatustes. Ja naersime kõva häälega asjade üle, mille naljakuses ma praegu enam väga kindel ei ole. Igatahes meenus üks märg kojuminek Elinaga. Koduteed on toredad, ükskõik kui külm, märg ka ei oleks.

Klassika: Hull jookseb hullumajast minema. Hullumaja direktor selle peale: "Pole hullu, pole hullu..."

Ja Mari võiks tagasi tulla.

.

...ja meil on see aasta kõige ilusam kuusepuu. Sest tal on kõige toredamad ehted...
mmm... ja seda ma tahtsin ka öelda, et Kupi, Mari ja Kätliniga jõulude puhul pubiskohvikusbaariskõrtsisjne käik oli ka ülitore. Sest... ah nad teavad ise ka!
Ja Jumal käis päkapikku mängimas. Ja päkapikud teadupärast toovad igasugu toredaid asju. Teised päkapikud tõid ka...

Sajaveemaja

Vahepeal oli... kiire vist. Ei mina tea. Olid mingid lumetud pühad ja muu seesugune.

Ja siis äkki tuli valgus. Idast hakkasid paistma hommikupäikesekiired ja nad maalisid taeva roosaks. Läänes aga paistis ikka veel Kuu ja nautis koos viimase täheda sooja sinisust. Ning mina istusin samal ajal lennukis äriklassis ja ajasin tasuta toitu näost sisse.

Võib-olla peaksin veel rääkima, kuidas suur armas karvane kutsikas mulle saapad valis või kuidas suitsetamine ruumides sees väga ebaloomulikuna tundus või kuidas saksa keelt kõnelevad inimesed saksa keelt ei kõnelenud või liugu laskvast karvakerast või lõheroosade laudlinadega kalarestoranist, mis oli tegelikult Türgi maffia oma ja kus iga väiksemgi vale liigutus võis esile kutsuda mahalaskmise või raamatupoest, kus oli pühendatud terve riiul raamatutele lapsteküpsetamisest või valutavatest jalgadest, külmast tuulest ja imelikest lampidest, kuid las midagi jääb teiseks korraks ka.

Ma parem tutvustan oma uut elukohta. Oh kuidas ma armastan seda maja. Seest ja väljast ja ümbertringi. Prinst valis ta välja - muah-muah-muah!

Fallen from the sky

Mmmm.... Ajataju ei ole ikka veel. Üks päev räägin pikalt ja laialt, kuidas mu õel on homme sünnipäev ja siis järgmise päeva õhtul avastan, et kohe varsti enam ei ole. Kuhu see kõlbab? Aga nii on koguaeg. Ja reedel on saksa eksami kirjalik osa. Ja enne seda on arvestustenädal. Ja mis värk nende jõulukinkidega on? Kas ei olnud mingit sellist kuuldust, et see aasta jäävad jõulud vahele ja järgmine aasta on kahed vms? Sest kui nad tuleksid, siis natu liiga kiiresti.
Aga terve aknalaud on teatriraamatuid täis ja ma loen neid kõiki korraga ja nad kõik on nii head. Täitsa lõpp. Loen ja imestan, et ikka nii head on. Natuke hirmutavad ka.

Natuke on vahelduseks ka kohvikutes käidid ja kõigest südamelähedasest räägitud. Kõige rohkem Mariga, kuid Kätlin ja teisedlapsed olid ka vahepeal. Ja need olid nii head. Korra hüppas isegi Jumal päälinnas ringi. Aga tuul oli väga tugev ja kuri ning viis ta kiiresti Tartusse tagasi. Tuul ja aeg töötavad koos või jooksevad võidu või midagi sellist. Lund tahaks. Ja veel kohvikutes istuda. Koguaeg.

Eelmine nv käisime kinos ka. Justfilmi viimased ja Pöffi esimesed filmid. Once oli nii hea nagu ma lootsin. Juba Tartuffist saati ootasin. Pärast seda oli kuidagi eriti hea koju minna. Selliseid hetki on õnneks palju.