Nüüd kui ma lume mitteolemisest rääkisin, otsustas see sama ilus valge asi mu sõnu mitte kinnitada ja tegi kiire tagasituleku. Praegu on õues hästi ilus (ja Kakumäel vist pole elektrit ja siingi tahab tuul tuppa tulla). Eks näis kuis hommikul asjalod on.

Super falling asleep in your clothes.

Üks öö nägin unes (nüüd mul hakkas kummitama Viimse Reliikvia laul... "üks mees nägi unes taevaliku õiglust ja hakkas seda kuulutama sellest päevaste peale..." või kuidas ta käiski) vanavanaema. Hästi ilus unenägu oli. Kurva alatooniga, kuid jättis hinge hea tunde.
Eilne päev oli mitmes mõttes tore. Näiteks saime ametlikult teada, et me läheme lumelinna ehitama. Ja Leini soovis mulle head nimepäeva. Ta oli ainuke, kes selle ise avastas. See oli armas. Ja õhtune-öine väitlustegelastega filmivaatamine-maffia mängimine oli ka ülitore! Kuidagi täpselt see, mida mul vaja oli. Päris naljakas oli üle pika aja kell seitse hommikul koju jõuda.
Ning täna, kui telekast oli eurovisioon, Ines laulis, siis oli basseinide juures kõige ilusam ilutulestik üldse. Ses suhtes, et siin elades olen ma neid juba päris kõvasti näinud, aga see oli ikka võimas. Värvid sobisid kokku ja kestis kaua ja vallutas terve taeva. Lemmik.
Lisaks... Iiris oleks pidanud võitma. Kuid saade iseenesest oli väga hästi tehtud. Päris palju tuttavaid inimesi oli laval.

Lumega on ikka kehvasti. Reedel ei olnud, sel päeval oli ilus.

(Ja see all pildil olev tüdruk sai endale nime. Astrid.)

Väike sugulane

Siuke väike tüdruk on nüüd maailmas olemas.

Maailmaprobleemid

Ma vihkan neid hetki, kui ma tahan head teha ja siis on maailm lihtsalt vastu. Ma vihkan neid hetki nii väga.
(pilt on lihtsalt neist imearmsatest taimeloomadest, keda me rõdul soojas hoiame...)

The fear you won't fall

Mul on nii talve tunne, et hetkedel, mil ma õue ei näe, olen ma täiesti veendunud, et väljas on paks lumi maas.

Lisaks sellele on mu peas nii vastupidised mõtted kui üldse saab. Ja neid leidub kõikidele teemadele. Tänane unenägu läks suht täppi selle koha pealt, kuna rohkem segamini ei saanud asjad olla. See oli midagi sarnast, et kui võtta kümme pilti, nendel olevad esemed osadeks võtta ja siis suvaliselt kõik omavahel kokku panna ja siis selle ühe suure pildi pealt, mingi põneva loo rääkida, siis jõuaks suhteliselt lähedale minu unenäole.
Aga ma ei kurda(olgu, kurdan küll, aga enamasti endale. Virisemine on teine asi), sest iseenesest on mul päris hea olla. Varsti jõuab see ka kohale, et järgmise eksamini on veel palju aega ja vahepeal peab koolis ka käima. Õnneks tundub tulevat jälle aeg, kus on hästi palju teha. Sest mulle meldib igast asju teha. Ma tavaliselt lihtsalt ei viitsi.

Kaks Kadri ruulivad praegu kõige rohkem.

Bikiinki

Aastavahetus tuli ilusasti. Silmapiir põles jälle ja keegi geniaalne suutis suitsupommiga hakkama saada ning lapsteshampus oli loomulikult ka. Ja karaoke ja isegi lumenatuke ja joomismängud ja palju naervaid sõpru.
Vaheaeg ise oli... Kätliniga rääkisime hästi palju. Filme vaatasin hästi palju. Ehk siis kokkuvõttes oli ta selline rahulik ja hea. Sain ennast jälle tugevaks mõelda. Ja Gekkin on ka tore. Lihtsalt, et ära mainida.

Täna vaatas klassijuhataja mulle silma, kutsus mind Ursulaks ja rääkis pikalt ja laialt. Natuke naljakas oli. Äärmisel juhul võin ma Kadri olla, sest mingil imelikul kombel ei suuda mõned õpetajat meid eristada, kuid... see oli naljakas.
Ja Toivo tänas meid täna, et me head kuulajad oleme.

Siiski... ma pole kunagi nii kaua koolist koju tulnud. Bussid lihtsalt ei liikunud. Ja suhteliselt külm oli, nii et me Kaisaga tantsisime ja laulsime busspeatustes. Ja naersime kõva häälega asjade üle, mille naljakuses ma praegu enam väga kindel ei ole. Igatahes meenus üks märg kojuminek Elinaga. Koduteed on toredad, ükskõik kui külm, märg ka ei oleks.

Klassika: Hull jookseb hullumajast minema. Hullumaja direktor selle peale: "Pole hullu, pole hullu..."

Ja Mari võiks tagasi tulla.