Inglismaa sai läbi. Homme hommikuni ma ei kuule. Lennukid mõjuvad niimoodi.
Jah, ma jäin ellu, tere. Ma tean, et lapsed lootsid, et ehk suudavad terroristid mind peatada, aga ei, isegi nemad ei suutnud mind pommidega tükkideks lasta. Pääsesin suhteliselt napilt, kuid pääsesin.
Nii. London. Ilus vana linn. Jõe ääres seisavad vanad-vanad majad kõrvuti munakujuliste tulevikumajadega. Kohati suht sürr vaatepilt - mulle meeldis. Fotonäitus oli ka seal. Palju-palju tohutult ilusaid pilte. (http://www.earthfromtheair.com/info.html)
Kuulsad kivijurakad nägin ka ära (ristike lahtrisse). Stonehenge oli palju väiksem kui piltide peal tundus. Selline mini. Katsuda ei saanud, sest paelad olid ees, aga päris päris nägi välja. Uhke. Naljakas.
York. Väike armas linnake. Majad seisavad poolviltu ja kassikujud jalutavad katustel. Käisime ghostwalk'il. Saime inglise huumorit kõvasti. Miskisugune munk lõi emmele külge ja üritas talle mungarokki pähe määrida. Emme oli üldse popp kuju.
Inglismaal on tegelikult päris vaheldusrikas ilm. Ja inglastel on segane mõttemaailm ja segane liiklus ja üleüldse on kõik seal segane, aga nad on toredad oma segasusega.
Mõningad filmid said inglismaal täis klõpsitud ja nüüd nad ootavad ilmutamist. Eks siis näeb, mis välja ei tulnud.
Tegelikult on nii, et mul on kurk valus. Kurgupõletik ja asjad. Päris plõksiv värk.
*drink Innocent*
(Üks Alice'i imedemaa oli ka Londoni all. Või kujutasin ma seda endale ette)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment