Tartu, Tartu, Tartu... minu lemmiklinn igati. Mis sest, et seal on suur ja kole Tallinna Ülikool (aka Tartu Kaubamaja), mis nii seest kui väljast on peaaegu sama rõve. Seekord ma veendusin selles oma silmaga.
Igatahes hea oli jälle Jumalat näha ja kurta talle oma muresi ja kuulata tema omi. Ma ei tea, mis ma teeksin, kui peaksin vene keelt õppima, pähh. Miks me üldse vene keele lõime? Ja vist ei saagi olla mitte midagi paremat, kui suutmatus otsustada kumba kahest kohvikust külastada ja siis jõuda järelduseni, et tegelikult võime me ju mõlemasse jäätisekokteili jooma minna. See on nauding.
Pararahvast nägin ka. Istusime nendega veidike aega Wildes (ei, mu dressikas ja pluus ei haise üldse suitsu järgi) ja siis maabusime hetkeks Allani pool. Eriku näoilmed on lihtsalt liiga head, vaatad ja naerad. Kusjuures Locolt on teistelegi edasi arenenud komme, et kui räägitakse mingisugust roppust (?) või ma ei tea mida, siis öeldakse enne, et ma kõrvad kinni paneksin. Ei taheta vist väikest last traumeerida/rikkuda, nii hooliv neist. Vahepeal on küll natuke imelik/tüütu käsi kõrvadel hoida ja laliseda omaette. Ja siis läksid Erik, Loco ja Allan naistesse ja meie jäimeThoriga üksinda, kuna Elis ei jõudnud üldse Allani poole, sest oli veidi tõbine.
Järgmine nädalavahetus lähen vist uuesti ja pärast seda tuleb Tartuga paus kuniks aastavahetuseni.
No comments:
Post a Comment