Jumal mainis midagi, et ta ootab juba pikemat aega, et ma blogiks.
Asi on tegelikult nii, et väljas on imeilus talveilm ja miinuskraade on täpselt piisavalt (ainult jääkarud on veel puudu). Aga mis minul ilusast ilmast, kui õues ei saa kaua olla, sest haigus ei lähegi siis minema.
Eelmine nädalavahetus oli parakokkutulek (sealt ma selle külmetuse saingi :P). Pikemalt pole mõtet peatuda, kui et väga tore oli ja see mets seal Luige talu ümber oli nii-nii ilus!
Viimasel ajal olen hakanud kahtlaseid unenägusi nägema. Alles oli see, kui ma nägin, et olen üheksandat kuud rase. Öö tagasi nägin aga õudusunenägu imeilusa looduse, valesti paigutatud bussiliikluse, staadioni vaimude ja tuhastatud pealuudega. Enamasti ikka saavad õudusfilmides kõik peale ühe surma, õudusunenägudes on ka tavaliselt nii, vähemalt selle unenäo esimeses osas oli (jah, see oli järg esimesele osale). Kajuks see kord äratas mind telefon üles just siis, kui põnevaks hakkas minema. Täna öösel nägin ma ennast aga ahelsuitsetajana. See seletab ka seda, miks mul praegu paadunud suitsetaja hääl on. Eks näeb, mis tulevik unenäomaailmas toob.
Eile käisime emmega Johnny Cash'i elust filmi 'Walk the line' vaatamas. Väga hea film oli. Filmielamust ei rikkunud väga isegi vasakul pool istuva purjus mehe komentaarid stiilis 'Ma ei viitsi enam, lähme ära...'
Kohe-kohe tuleb vaheaeg.
Brainstorm - Colder
No comments:
Post a Comment