Ükspäev, kui kõik mu sõbrad olid kaugel, tõstsin ma oma asju toas ümber ja nüüd ma saan vaadata voodist tähti. Mitte, et tähed oleksid voodist tehtud (Andur: "Neil ei ole kunagi minu suurust kinnast.") vaid et voodis pikali olles saan ma tähti vaadata, kui pilved ja kardin eest ära võtta.Pühapäev möödus selle tähe all, et käisime Merliga Selveris Laadapäevadel. Ja ostsime hästi palju asju ja tassisime need kõik koju.
Esmaspäeval aga... hehee... oli Merli (ja minu) soolaleivapidu. Maja pidas täitsa vastu, kuigi nii palju külalisi tema veel näinud küll polnud. Üldse oli esmaspäev kuidagi hästi õnnelik päev. Mul oli nii hea tuju, selline imelik ja hea. Soolaleivapidu läks kah täitsa asja ette. Me saime nii palju nänni! Ega muu polegi oluline. Ja lumememm ja jääskulptuur ootavad sügavkülmas südasuvist lume-jääsõda.
Teisipäeval oli mul ka enamiku ajast hea tuju. Aint mitte sel hetkel, kui ma pidin õlleloike köögilaua alt koristama. Aga vähemalt sai maja korda. Ja Andre oli eriti nunnu ja viis kolmapäeval taara kah ära! Kolmapa oli naisepäevapidu kah. Tsikid kogunesid meie juurde ja me tegime end hästi ilusaks. Ja siis lihtsalt olime kogu õhtu hästi ilusad. Mõnikord peaaegu isegi tuleb välja. Piili esines ka ja puha. Olgu, päris kogu õhtu ei olnud ilusad, sest kuskil öösel me valasime pisaraid kah. Sest siis lihtsalt oli vaja.
Täna hommikul jõudsin ilusti loengutesse ja kuigi ma ei olnud üldse aldis laskma joonistusõpetajal end täna juhendada (sest mul oli oma nägemus asjast, nagu Jim ütles. Piilil polnud sedagi), sain ma siiski päevaga hakkama ja õhtusöögiks sõime kartuleid rohelise sibula ja kodujuustu lögaga. Ei kurda.
Emme sõidab homme Singapuri!
No comments:
Post a Comment