Kui me Jumalaga täna kohvikus istusime, istus kõrvallauas üks mees. Ta oli selline väga veider mees. Ta vist kirjtas kõik üles, millest meie omavahel rääkisime ja millised me välja nägime ja kuidas me missuguseid liigutusi tegime. Ma ei imesta üldse, kui varsti antakse välja raamat, mis räägib ühest täiesti tavalisest kohvikuskäigust.
Õhtul aga juhtusin vaatama ühte väga hirmsat filmi, mis lõpuks oli lihtsalt väga mõttetu. Aga enne, kui ta mõttetuks osutus, oli väga hirmus. Võib-olla sellepärast, et täna läks mu kõige tugevam vihmavari tagurpidi ja seda peaaegu et iseenesest. Olgugi, et ta oli nõrk juba ühest eelnevast kokkupuutest tuulega... Lihtsalt selles mõttes, et midagi hästi tugevat ja kindlat katki läheb või kokku kukub või midagi sellist, on midagi väga hirmsat.
Tallinnas on jõulud. Emme ütleski, et see aasta tuleb jõule vist novembris pidada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment