Võib-olla põnevamatest asjadest tooksin välja juba esimesel õhtul Berliini müüri mängimise ja selle lammutamise, sest sellest sai siis kakskümmend aastat. Samas ühel ööl käisime kuskil pargis kuskil tunnelis technopeol. Muusika oli saast, õhu asemel oli suits, valgust polnud, aga väljas oli tähisselge taevas ja kõik koledused olid mattunud uttu ja ma tundsin ennast nagu kuskil maali sees. Ja tegelikult läksime me lihtsalt jäätist ostma. Teisipäeval käisime jazzu kuulamas, sest teisipäev on jazzupäev. Ja see oli nii hea! Maffia oli põhimäng.
Galeriis kohtasin ma ühte vanemat naisterahvast, sakslast. Rääkisime veidi ja selgus, et tema sõbranna töötas aasta aega TSGs õpetajana, aga see oli natukene enne minu osakonnaaega. See oli siis see hetk, kus ma tõdesin, et Euroopa on ikka väga väike.
Ma õppisin igast asju. Näiteks pokkerit mängima. Korra võitsin males.ka. Et heledaid, eriti siniseid silmi hüütakse evil eyes ja nende eest on vaja kaitset. Betooni peale foto printimine oli ka minu jaoks uus kogemus. Ja et väljamaalastele on helkur väga veider asi ja nüüdsest käivad nende jaoks kõik eestlased koguaeg sokkides ringi.
Ja inglise keel muutus nii koduseks, et kolmandal päeval ei vastanud ma eestikeelsele küsimusele, sest ma arvasin, et ma ei saa sellest keelest aru. Ja kuskil kolm päeva enne lõppu, ei saanud ma aru, et kas ma räägin eesti või inglise keeles, sest mõlemad tundusid emakeelena. Või siis ühel hetkel hakati minuga inglise keeles rääkima ja siis lõpetati lause poole pealt ja alustati uuesti saksa keeles. Nii et kõige kõrval mõjusin ma ka sakslasena.
1 comment:
miks mitte:)
Post a Comment