Mina olen oma sünniaja järgi läänetuul. Täna ma õppisin, milline läänetuul on. Ta on väga kõva häälega ja talle meeldib hirmsasti laulda. Ta ainult laulakski - nii valjult kui saab. Ta on lõbus., õnnelik, rõõmus. Ja müristab kui äike. Tema kodu on kohas, kus põrandaks on lõpmatu meri ja taevas on värve täis. Värve on erinevaid mustmiljon. Iga üks neist on nii tugev ja selge, et sa kuuled isegi nende häält. Ta elab koos oma väikevennaga. Väikevennale meeldib väga tantsida. Ta muudkui keerutab ja keerutab ja keerutab ja keerutab. Ja läänetuul laulab. Selline on läänetuul.
Täna mulle räägiti nii toredaid lugusid. Ma naersin ja nutsin ("You'll laugh, you'll cry, it'll change your life." (vahepeal vaatasin jälle Black Booksi ja tundub nagu iga mu lause on sealt pärit)). Õppisin jälle, et teinekord tasub kodust välja minna ka siis, kui üldse ei tahaks.
Kui ma lõpuks koju jõudsin, tundes nagu oleks ma ajas tagasi läinud, kui 23e pealt maha astusin, olid pooled tänavalambid otsustanud tähtedele ruumi jätta. Ilus.
No comments:
Post a Comment