Jumal käis Tallinnas ja viis siit koju kaks kallist viiulit. Nüüd on tal neid kolm (natuke aega vähemalt). Laps suutis mulle jälle terve oma kurva elu ära rääkida. Teda on hea kuulata, siis tunned, et sa pole üksi.
Mina veetsin aga tervelt viis päeva Tartus. Eriti tore oli sinna sõita, sest rong, mille me Jumalaga valisime, oli täis meie tuttavaid. Kahepeale kokku saime neid 12 (koos meiega 14). Siis käisin ma veel kinos, vaatasin jalgpalli, imetlesin noori näitlejaid, jõin loomulikult jäätisekokteile, kuulasin paar tundi Genialiste (tasuta!), käisin ujumas, jooksin Jumala ja Kaisaga mööda linna ringi ja suutsin väga hästi Kallet igalpool mitte näha, st selgus, et tema oli ka sel ajal Tartus olnud.
Reede hommikul varavalges koju jõudes lebasin paar tundi tugitoolis ja ei teinud mitte midagi, et siis koos emme ja ta töökaaslaste ja nende peredega hobustega tutvusi tegema minna. Mulle ei meeldi eriti hobused, aga seekord sain ma nendega isegi hästi läbi.
Laupäev oli teatripäev! Kolm klaasikest kirsiviina. See oli päris sürr etendus aga mulle meeldis. Mulle meeldis, et seal oli palju erinevaid lugusi. Enne etendust sõitsime me emme, Pille ja Taneliga pool Eestimaad läbi, leidmata ühtegi toredat söögikohta ja naerdes iga tobeda nalja üle, nagu ikka. Siiski Tanelil on kõigelahedam töökoht üldse.
Nüüd ma siis istun kodus, vahepeal käin sisustussalongides, vaatan filme või söön. Kohevarsti reisin paariks päevaks sinna, kuhu paljud teisedki juba kadunud on, Iirimaale.
No comments:
Post a Comment