Täna-öösel-me-ei-maga üritus toimus Helena juures. Helena emme oli nii palju nii head toitu muretsenud, et ma ainult sõin. Alguses oli hea aga pärast oli kõht juba liiga täis. Aga tore oli, kuulasime teemasse laule, talletasime Helena iga liigutuse oma mällu... ja märkamatult sai kell kuus ja Helena kodust sai lennujaam ja kõik olid kurvad. Nüüd peaks ta juba oma uues kodus olema ja meil ei jää midagi muud üle, kui oodata, et ta endast märku annaks.
Siis chillisime kaua Kupiga linna peal, kõikudes une ja ärkveloleku vahel ja läksime kooli. Leenu tuli ka. Eks näis, mis selle asjaga seal saab.
Kaisa on ära. Helena on ära. Ave on ära. Raske on.
No comments:
Post a Comment