See sügisõhk... ta keerab ju kõik pea peale ja ajab hulluks. Söön kodus õuna ja mõtlen, et peaks ringi jooksma ja kõiki kallistama, sest nii hea on. Ja mingit põhjust nagu tegelikult ei ole, et nii hea on.
Ja siis kohe lähen ka maale, kus õunad on puu otsas mitte korvis ja kolm musketäri võivad vabalt mööda küla ringi joosta ja metsviinapuu hakkab võib-olla juba tasakesi värvi muutmise peale mõtlema (mõtlen minagi, et kas minna sügisesse heledama või tumedama punasena). Tahaks panna kampsunid selga ja pugeda teki alla ja viskuda lehehunnikusse ja süüa marju ja lugeda raamatut ja... Oh seda sügisõhku...
Ja samas oleks nagu ikka veel suvi.
1 comment:
Post a Comment