Täna nägin unes, et Merli-Stella (teate küll, unenäod muudavad mitu inimest üheks) ja mina tulime kuskilt tagasi ja samas läksime kuhugi (mis on juba täiesti loogiline, sest kui sa kuskilt tagasi tuled, siis sa samal ajal ju lähed ka kuhugi. Filosoofia on mu peas ja ma ei saa teda sealt välja.) hoopis muude kohta. Ja siis oli üks mulle tuttav mees, kusjuures ma ei teadnud teda üldse, kes sõitis kah kõigi nende rongide ja bussidega, millega meie sõitsime. Ta oli ka lubanud, et otsib meid igas liiklusvahendis üles. Aga ei otsinud. Ma teadsin alati täpselt, kus ta on, aga tema meid ei otsinud. Ja niimoodi me siis vahetasime ronge ja sõitsime edasi, kolmekesti, aga samas kahekesti. Hinges oli koguaeg selline väikene pettumus aga suur ootus. Pettumus, et ei tehta seda, mida lubatakse, aga ootus eesoleva suhtes. Vot siis. Seekord soundtracki ei olnud.
NYC-Gone, gone - Conor Oberst
ja
Gimme a bassline - Torpedo Boys
ja
Berlin, du bist so wunderbar - Kaiserbase
No comments:
Post a Comment