Sõitsin täna esimest korda jalgrattaga tööle. Tõsiselt, kui te tahate teha midagi eriti hirmsat ja ekstreemset, siis see on see. Langevarjuhüpe oli selle kõrval sumedas augustiöös koduhoovis raamatu lugemine, kus ainuke hirm on see, et äkki on raamat liiga põnev ja õhtu muutub ööks ja hakkab veidi jahe. Ma pean siit veel koju ka sõitma ja seda kuskil tiptunnil, mitte keset päeva.
Kuid enne seda ammutasin inspiratsiooni TEDxil ja käisin angaaride katusel vaadet nautimas (mmm!) ja Lembitu sisemust uurimas ja tegin elus esimest korda pashat. Ma annaks sellele hindeks seitse kümnest. Esimese kohta sobis küll, aga ma usun, et ma olen võimeline paremaks. Värvisime mune ja sõime hästi palju rohelist sibulat. Ahjaa... rabarberihooaja avasin ka. Maitulel võiks Eesti tequilat teha ja rabarberikooki ja rabarberikisselli ja süüa niisama. Tahaks maituld. Keegi võiks aeda ja lõkkeplatsi ja seltskonda pakkuda.
Eile hommikul kuskil kella viie paiku (täpsemalt kella poole kümnest poole kuueni) jalutasime-istusime Jumalaga külmas Helsinki kevadöös ja proovisime ellu jääda. Õnnestus, kuigi vahepeal oli päris raske. Aga meid hoidis elus fakt, st me tegime seda kõike sellepärast, et Dylan Moranit kuulda, näha, katsuda. Ma ei vaata enam kunagi Black Booksi sama pilguga. Uskumatu. Kahjuks mehele ei meeldi pildid, aga lainekesi joonistas märkmikutesse hea meelega. Ja kuna selline imeline mälestus meie ajudes oli (kuigi me vist ei usu seda ikka päriselt), siis suutsimegi vastu pidada kuni laevani ja... Eile õhtul murdis mind uni kell kaheksa maha. Mina sain sellest alles kell kaks öösel aru, kui ärkasin köögis, kus James mängis muusikat ja väljas oli kahtlaselt pime. Õnneks olin siiski jõudnud enne õhtusöögi lõpetada. Siis kolisin voodisse ja jätkasin veel mitmeid mitmeid tunde täielikku pimedust ja vaikust.
Kas miskis keeles on "päike" ja "täht" sama sõna?
1 comment:
kadestusväärsed papud :)
Post a Comment