Ega kellelgi ei juhtu olema Kölnis sugulasi-tuttavaid-sõpru, kes endale väga külalisi ootavad? Igatahes kui juhtub, siis tahaksin ma neist lähemalt teada saada. Või noh üks odav ja korralik hostel ajaks ka asja ära...
Peale selle... lapstega olin võsul. Sõime tasuta toitu, mängisime koronat, mõnitamisega Imagot, Jõge, laulsime karaoket ja ujusime paljupalju. Muidu oli niisama lebo. Siis suundusin Tartusse Krissu sünnipäevatoitu sööma. Anne tehtud Napoleoni kook on kõigeparem! Üldiselt saime Jumalaga endale elueesmärgi (vähemalt natukeseks ajaks), eks näib, mis juhtuma hakkab.
1 comment:
hei, ega selleks ei pea olema kellegi külaline, piisab kui tunned teed ja oskad mingis seal arusaadavas keeles orientatsiooni küsida kuhu vaja
Post a Comment