Käisin 'Tõde ja õigus' nelja vaatamas. Mulle väga meeldis. Kui ma pärast etendust mööda vanalinna tänavaid jalutasin, siis oli pea täesti tühi. See oli päris hea tunne. Lihtsalt kõik, mida ma viimasel ajal öelda tahtnud või mõtlesin, oli seal etenduses kas siis öeldud või näidatud. Ka lavakujundus sümpatiseeris. Teater on tore.
Koolist ma väga palju rääkida ei tahaks. Keemia on kõige toredam. Võibolla hakkan isegi moolarvutustest sel aastal aru saama. Aga muidu on olukord suht hull ja koguaeg tahaks vanduda, Maria-Anna mõistab seda. Üldiselt kulgeb kõik nii nagu ikka.
Linnas on käidud, rannas lohetatud. Ikka igal pool Anna Karenina näpus. Suht tüütuks muutub see raamat juba. Tahaks vaheldust neist tegelastest, aga ei, teisest raamatust on vaid paarkümmend lehekülge läbi. Oeh.
Täna käisime jälle Maria-Anna ja Kätliniga linnateatris Tõnis Rätseppa taga ajamas ja seekord isegi oli ta kohal. Hiljem istusime Elinaga igalpool ja rääkisime. Aitäh lõuna eest.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment