Ma räägiks ainult headest asjadest. Näiteks Tartu oli väga hea. Piiliga tulbid ja kevadekohv ja Kallega moeshõu, mis tegelt oli Jumalaga moeshõu ja siis üks mitmetunnine köögisistumine ja laupäevahommikune toitumine emmega ja Ülle juubel ja kõiksee muusika seal ja järjekordne sugulaste ja muude mutukate armastus ja ans. Andur Tõnise ja Jumalaga ja Genklubi, mis oli Viljandi rahvast täis ja Feliks, kes võttis vaevaks muga suhelda (ei, ta ei ole mu kujutletav sõber) ja pühapäevahommikune söömaaeg ja ilus kevadpäike piilumas autoaknasse, kui ma Laura ja Otiga tagasi sain, et siis kodulinnas hästi kaua filmida, mis oli ka tore. Tagasi Viljandisse jõudes olin ma rahu ja õnne täis.
Tegelikult algas see kõik juba varem. Näiteks neljapäevase Sannu sünnaga, mille lõpetas tore üllatus, et ta ei elagi nii kaugel.
Eile õhtul viis juhus (peaaegu) meid Stellaga ka teise Maili juurde. Seal oli lihtsalt nii soe ja hea olla. Tee ja suhkur ja armastus kolme apelsini vastu.
Tegelt ainult headest ei räägi. Sotsioloogia viimane loeng oli ka. Eksam ootab ees, kunagi. Selles on küll kahju. Üks neist loengutest, kus ma alati nii palju uusi ja põnevaid mõtteid sain. Kohe ausalt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment