Ma olen jälle kartma hakanud. Ei, see ei tule sellest, et kinos ühe õudusfilmi treilerit näidati (, mida me Kätliniga ehk vaatama läheme?). Ausalt öeldes ma isegi ei tea, kust ta tuli jälle. Vahepeal mul oli päris turvaline olla. Aga siis olid need gängisõjad akende taga ja siis see üks auto seal öösel ja siis need surnud rongad ja kiisu käitus vahepeal imelikult ja... paar ööd vahepeal ei ole saanud jälle hästi magama jääda, sest kardan mingisuguseid asju. Igasugused paranoiad.
Eile oli kajakas ka jälle oma posti otsas. Justkui ta oleks teada saanud, et ma jälle Tallinnas olen...
Õnneks on praegu päris valged ööd. Mitte küll hetkel, sest väljas on päris pime. Puude piirjoon ei taha kuidagi taeva taustal välja joonistuda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment