Sain Frenchi ja Koulu läbi. Täna. Istusin järve ääres päikese eest kaitsvate kastanite all ja lugesin läbi. Vahepeal tulid ja vallutasid minu pingi mootorratturid ja siis vaatasid mind eemalt. Mootorrattureid ja rattaid oli üldse täna väga palju igal pool liikvel. Metsikult. Ja ikka ja jälle möödus autokaravan, mis oli täis lippe ja kisendavaid fänne. Ilmselgelt oli tegemist jalkaga. Ma ei saanudki lõpuks aru kes ja kus ja mis.
Enne tänasega jätkamist räägin eilsest. Läksime poistega Verbaniasse, sest seal oli Voobstock. Ehk siis amfiteatri sarnane koht, kus laval esinesid igast toredad ja vähemtoredad bändid hommikust poole ööni. Pidu oli tasuta. Esinejate taga oli järv ja ümberringi mäed ja päike paistis. Ei leidnud ühtki põhjust kurtmiseks. Seal üleval trepil üksi istudes tekkis korraks Vargamäe vaikuse ja rahu tunne sisse. Kui muusika välja arvata. Üks bänd meeldis mulle väga. Ja viimane bänd oli eriti hea, neid me aga tegelt ei kuulnud, sest olime juba tagasiteel koju (aga neid sai täna autos kuulata – iiri folk). Tantsida sai ja muusikat sai kuulata ja muidu oli chill. Koju jõudsime ühe paiku.
Tänase pärastlõuna veetsime mägedes. Tähendab, reedel kohtasime ühte poiste kohalikku sõpra, kes suure suuga lubas, et viib meid pühapa mägedesse. Mina selliseid lubadusi ei unusta. Nii pidigi Momo (kelle päris nimi on Mouhamedi ja kellele ei meeldi, et teda Momoks kutsutakse) helistama Simone'le (ja see peaks mingit pidi mehe nimi olema), kes oli kohe valmis meid mäkke viima. Seal üleval oli külm tuul, aga maailm paistis nii ilus ja kaskedel olid helerohelised kevadised lehed ja päike paistis ja prints valis ta välja muah-muah-muah. Mäepealne rohi oli paljaste jalgade all nii sile ja jalanõude all tohutult libe. Üleval jõime miskit kohalikku mäealksi ka. See oli heleoranz ja maitses nagu beilis, aga oli soe. Tal on nimi ka – Fil da fer. Mäe nimi oli Mottarone (1491m). Alla jõudes sõime veel pitsat ja jäätist ja olime muidu muhedad. Kohalikud rääkisid küll, et see pidi Omegna parim pitsa olema, aga ei tahaks kuidagi uskuda. Yoann ütles, et tema on paremat ka saanud. Igatahes on nüüd ühe mäe otsas käidud ka. Mõnna-mõnna-mõnna.
Esimest korda tasub igast asju teha. Näiteks eile kõrvetasime me Siljaga pasta põhja. Meil oli väga naljakas. Jean Lupe küsis, et kas me enne Itaaliasse tulekut süüa oleme teinud. Söödav osa söödi ära ja ei virisetud isegi (väga).
No comments:
Post a Comment