Esmaspäeval käisime emme, Annela ja tema õega "Eesti ballaade" vaatamas. Meie kohad olid viimases reas, aga sinna meid ei lastud. Ühesõnaga pidime kolm korda kohti vahetama, kuni lõpuks neli lisatooli toodi ja meid esimesse ritta istuma pandi. Ei ühtegi tavalist lauset, ainult laulud. Erinevad lood, tapmised, sündimised, paljad inimesed ja tuledemäng. Kas ma juba mainisin, et mulle tohutult meeldivad von Krahli etendused? Igatahes meeldivad! *ohe*
Emme saatis neile hiljem vihase kirja, kuna see, kuidas meile istekohti ikka ja jälle otsiti, polnud just eriti viisakas. Niisiis vabandati meie ees ja kutsuti 20. oktoobril Arto Paasilinna "Jänese aasta" esilinastusele. Nii armas.
Homme ma sõidan Tartusse. Reedel sõidan sealt Nelijärvele, kus on para-webi kokkutulek. Laupäeval sõidan ma Nelijärvelt kuidagimoodi Tallinnasse. Pühapäeval sõidan Haapsallu Alice Cooperit kuulama. Esmaspäeval üritan sealt tagasi Tallinna saada ja pärast seda tahab issi mind millalgi enda juurde. Iga päev sõidan kuskile. Õnneks on Eesti väike...
Ah jaa... tuba on nüüd pmst värvitud. Ainult radika tagant paistab veel sinist, aga sellest saab lahti, kui uus radikas ostetakse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment