Lagritsakonnad.

Külmaks on läinud. Toas on 16 kraadi (+/- 0,3). Väljas on palju-palju vähem. Igalpool on külm. Kevad-sügis mantlit pole ja kindad on ka kohe varsti liiga õhukesed. Hommikul sadas rahet. Rahe ei ole vihm ja ei ole lumi, samas oleks justkui mõlemat. Igatahes klõbises see vastu aknaid ja ajas unised lapsed veidikeseks ajaks üles.

(Tartusse ma lõppkokkuvõtteks ei jõudnud, kuna tekkis võimalus teha midagi inimesega, keda ma ei näe just tihti.)
Kalle käis Tallinnas. Vaene mees pidi terve ööpäev mind kannatama, kuna mina, lahke inimene nagu ma olen, pakkusin talle öömaja ja jõlkusin temaga kaasas.
Mida me siis ka tegime kõik see aeg? Näiteks juhtusime me enne seitset Keskraamatukokku, kus Kerttu Rakke küsimustele vastas ja Mihkel Kaevats loomingut esitas ning hiljem ka küsimistele vastas. Mõlemad tundusid väga sümpaatsed inimesed olevat ja Kaevatsi luuletused olid head-head. Kalle soetas endale ühe tema luulekogudestki. Tegime vanalinnale tiire peale, käisime kohvikutes, jõime kohvi (aitäh, Kalle) ja sattusime Led-R'i heliproovi kuulama/nägema von Krahlis. Ja rääkisime kõigest, mis pähe tuli. Tore oli.
(Veidike füüsikaülesandeid lahendasime ka, aga sellest ma ei räägi.)

Mul on ajaloos esmaspäeval töö ja ma tõesõna ei oska seda. Õppida ka eriti nagu ei viitsi.

Head ööd.