Mulle ei tulnud meelde, et ma selle koha välja mõtlesin.

Üldiselt on nii:

Ärkan. Olen väsinud.
Lähen koolibussiga kooli (v.a. reedel). Olen väsinud.
Istun koolis. Olen väsinud.
Tulen koolibussiga koju (v.a. reedel). Olen väsinud.
Söön. Loen Potterit. Ärkan veidike üles.
Olen väsinud.
Söön ja vaatan telekat.
Istun arvutis ja söön ja olen väsinud.
Lähen magama, kuigi und pole.

Kui sügismasendus jõuab tavaliselt talveks kohale, siis sügisväsimus on juba nädal enne tähtaega kohal. Kuidagi kurb on olla, kuigi kõik on tegelikult päris hästi läinud ja olnud.

Genialistid - Tavaline naine

Jättes välja, et ma olen koguaeg väsinud ja mitte eriti suhtlemisvõimeline, olen omandanud nii mõnedki teadmised golfist (kolmapäev), fotograafiast (neljapäeva õhtu), demosthenese kahest kõnest (teisipäeva-kolmapäeva õhtu), saanud sõimata kokatädi käest, kes mulle kohukest ei andnud (neljapäev) ja õppinud valesi asju ajaloo töö jaoks (pühapäeva öö).

Homme, kui emme kursakatega matkama/sööma/sauna läheb ja mina ka hommikul ei taha nendega ühineda, siis võtan ma fotoka ja lähen metsa lehti otsima, sest kodutöö nõuab tegemist ja mets on praegu natukene ilus. Tegelikult peaksin ma istuma ja mõtlema näiteks selle üle, et mis ma siis ikkagi trummidega teen. Ei tahaks nagu pooleli jätta aga kuidagi ei jaksa ennast selle heaks liigutada ka (trummiõpetajate seas on levinud nimi Ivo).

Eksklassikaaslased on sõidus Saksamaal esmaspäevast saati tuleva esmaspäevani. Tairi rääkis, et tal on toidumürgitus aga muidu on tore. Kui nad tagasi tulevad, siis peavad meile k-õ-i-g-e-s-t rääkima! Nii on.

Nädala õpetussõna tuleb Jumalalt: "Ära minu lööma (muidu lööma ennast).

Värvilist sügist!