Hirmud ja paanikad.

Täna, kui ma seisin bussipeatuses ja ootasin bussi number 23, tuli minu juurde väike tüdruk. Selline, et läks just esimesse klassi või siis teeb seda järgmine aasta. Igatahes ta tuli minu juurde ja hakkas mind ahistama, küsides igasuguseid küsimusi (Kust sa sellised juuksed said? Kas sa oled koolis nohik või lahe? Mis mobiil sul on? Oled mingi ilgelt tark jah? Kust sa sellise koti said, anna mulle!). Eks mina, selline viisakas nagu ma olen, vastasin nendele alguses, kuid kui ta mu fotokoti lukke hakkas lahti tõmbama ja kätega kallale tahtis tulla, ei olnud mul üldse enam rääkimise tuju. Õnneks tuli buss ja viis mind sealt ära. Positiivne meeleolu oli asendatud hirmuga - mulle tuli meelde, miks ma väikeseid lapsi kardan.