Oota... oota... (vaikus) Siuke päev.

Mul on suvi. Kohe päris-päris suvi, vabaduse ja päikesekreemiga. Kuigi vabaduse ajal peaks tegema hästi palju kohustuslikke asju ka ja minu nahk lihtsalt põleb isegi väsinud päikesega ära (http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/8008473.stm).
Et Marile mitte pettumust valmistada, siis ma mainin ära, et Tartus olles sain tõesti ka jäätisekokteili juua. Ja lahtise aknaga aknalaual istudes jalgu kõlgutada ja seebimulle puhuda... ja suvel välismaal kohvikus päikese käes istuda... ja turistina pilte teha... ja rääkida lendrebastest ja vakladest ainult loogilist juttu... ja süüa imehead leiba... ja kohata nii palju tuttavaid... ja jalutada... ja lugeda häid lapsteraamatuid... ja elada Anduri pool... ja süüa jäätist... ja juua kohvi... ja seista pool tundi bensiinijaamas ja rääkida hoopleva rekkajuhiga juttu, kuniks mutrivõtmega onu tuleb ja pangakaardi automaadist tagastab... ja muidugi ei maksa unustada sõpru.
Ja keskööpaiku magama minna, et siis kell kaks üles ärgata, et siis kell viis üles ärgata, et siis kell kaheksa Paidesse sõita. Et siis seal väga õnnelik olla, et me tuuleveskit ei võitnud... ja head pitsat süüa... ja minis magada... ja esimest korda pandimajas käia - kirjandi teemasid kuulamas... ja Metsatölli tasuta kuulama saada, sest nad loosisid välja sada piletit, millest me ühegi ei võitnud, aga siis kaks ütlesid ära ja me saime ikka, aga lõpuks meie pileteid ei kontrollitudki... ja Taarkat vaatamas käia... Siuke päev. Selline elu.