Ma olen maal. Üks väga märkimisväärne asi, mis mul teha õnnestus, oli lüüa endale mingi tuvastamata esemega küüne sisse auk. Selline pisike ja põhjast punakas. Ma arvan, et ma lõin, sest küüs on päris tugev, aga ma ei mäleta sellist tegevust. Ühel hetkel oli lihtsalt nagu valus ja ennäe – auk!Maal olemise stiiliks on välja veninud dressipluus, lühikesed püksid ja villased sokid. Ma olen väga rahul. Riietuma peab ju vastavalt ilmale. Tuul on tohutult tugev ja metsikult külm, pilved tumesinised ja ähvardavad kohe kaela kukkuda ja päike imearmas ja uskumatult soe.
Öösel magasin kaks tundi. Kui kell oli umbes viie paiku hommikul, siis ma mõtlesin küll seal Anduri diivanil, et poole ühene buss tundub pigem varajane kui väga hiline. Aga ma siiski vinnasin ennast üles ja jõudsin vahepeatusega Statolis Varnja bussile, mis väljus 6:10. Tegelikult. Tegelikult! Mulle väga meeldivad hommikud.
Ma olen täna juba põletanud tünnis oksi, lõiganud miskisuguseid kuivanud putki, joonistanud kolm kostüümikavandit, söönud kaks korda (pluss hommikukakao), maganud peaaegu kaks tundi, parandanud kasvuhoonet, teinud paar hundiratast, vastanud tsipakene semiootika küsimustele, istunud vanaemaga lesongal ja rääkinud elust, käinud poes, ajanud sisse tulevat tossu välja, kastnud herneid ja kapsaid, vahetanud umbes kolm korda riideid (vastavalt ilmale), meisterdanud enam-vähem grillimiseks sobiva aluse. Kui see tuul mind ainult ära ei puhuks, siis tahaksin veel üht-teist korda saata. Kaks korda on juba sadanud, kolm korda päike paistnud ja tuul üritab gepardilt kiireima looma tiitlit röövida.
PS! Ämblikud on toaloomad. Ilmselgelt minu toa loomad. Ilmselgelt minu endise toa loomad. Ilmselgelt ei sega see neid väga palju, kui ma korra nende toas ööbin.
1 comment:
ega sa mõnda fauni seal kohanud ole?
Post a Comment