Sealpoolne mõlgutus

Kõndisin mööda Trummit kodu poole, olles veetnud väga toreda lõpuga päeva vanalinnas ja ümberringi ulgusid koerad. Kohe päris tõsiselt ja Kuu oli ainult pool endast täis söönud. Ning siis kangastus mulle tunne, et see oleks ikka päris hirmus (((äge))) kuulda pimedas paksus metsas enda ümber hundikarja ulgumas. Just sellises pimeduses, kus tegelikult peaaegu et ei näegi enda ümber. Isegi lõket ei oleks. Ja ainult see ulgumine. Üks... siis teine vastab... siis kolmas... neljas.