Välimus on reetlik.

Vot kes meid reedab! Lähed luurele ja välimus on kogemata kaasas. Vaenlane kohe vaatab: "Ahaa! Tal on suur jalaalabaa!" võtab su kinni ja paneb labidatega maad kaevama.
/Armastus apelsinide pihta. Nende kolme.
Tallinnas oli tegelikult päris hea, kuigi ta muudab mind rahutuks. Aga sai natuke olla heade lapstega koos ja natuke vaadata head etendust. Ja peaaegu tegin natukene midagi kasulikku ka. Maituli oli hea, kuigi mitte päris-päris. Siiski ta sobis sinna oma Eesti tequila ja lapstega. Metropolist koju sõites nägin ühte rebast ja ühte küülikut (pühendusega Jumalale). Magada sain umbestäpselt poolteist tundi ja siis veeidikene rongis ja siis tund veel kodus. Stella sünnipäev oli väga roheline. Ja laupa viisid teed mind jälle Tartusse. Tudengipäevade tants ja trall, Merli ja Liisa. Ühel hetkel me vallutasime kogu tantsupõranda ja ajasime kõik teised ära. Lõpuks oli mul selline tunne, tegelikult vist ikka veel on, et viskaks selle kooli kus see ja teine ja läheks maale peenraid kaevama. Päriselt ka, üldse ei viitsi asjalik olla. Kaevaks mulda ja istutaks kartuleid. Sest mul on suvi. Juba päris kaua aega.

Ja teede ääres tantisvad männid ja kased omavahel valssi ja meie maja juures seisavad kaks puud teineteise embuses. Loodus on nii armas.