Forse arrivano domani

Ostsime endale kohalikud kõnekaardid. Mhmh, selleks tuli itaalia keelt rääkida. Mhmh, meil läks poes kuskil tund aega. Vanale numbrile väga pole mõtet helistada või sõnumeid saata. Eks ma vahepeal ikka vaatan, aga mitte väga tihti. Kusjuures ka uuele pole mõtet sõnumeid saata, sest talle meeldivad ainult selle sama firma sõnumid ja just ainult firma poolt saadetud sõnumid. Kes numbrit tahab, küsigu.

Esimest päeva on tööl ka käidud. Läksin tööle: esimesed kolmkümmend minutit istusin kohvikus. Järgmised poolteist tundi Mouhamedi ja Ariga (päris nimi oli näiteks Arianne) ristmikul seistes ja bussi oodates, mis tõi meieni palju lapsi. Vähemalt sellel ajal ei sadanud. Lapsed olid Milanost. Lapsed tõin kõik oma kodumajja, kus nad suures saalis vaatasid ja tegid umbes kaks ja pool tundi teatrit. Mina istusin ja ei saanud keelest aru. Siis sai tööpäev läbi. Tundsin ennast kasulikuna. Homme jälle, aga homme peaks veidi teistmoodi olema.

Eile tegime itaalia keele tunnis miskit itaalia rahvustoitu. Või vähemalt kohalikku. Gnocchid. Kartul ja jahu ja üks muna. Näevad välja nagu klimbid, kartulitest pole hiljem haisugi. Jäävad veidi suulae külge kinni. Muidu meenutavad ja on suht pasta.

Päevad lähevad juba kiiresti. Ma ei saa aru, kuhu nad kaovad. Mulle tundub, et ma tulen juba varsti koju ja ei olegi nagu midagi teinud ja kuhugi jõudnud.

Mitte küll päris päeva sõna, aga üks mu lemmikuid: giallo - kollane ja kriminaalromaan, -film.

Niisiis. Käisin ka teist päeva tööl. Mängisin lastega lauamänge ja kaotasin. Kusjuures nad oskasid täiega inglise keelt. "Täiega tähendab siis palju rohkem, kui ma oleks oodanud. Ma ei oodanud üldse ja nemad oskasid numbreid lugeda ja põhiasju küsida ja vastata. Lugesin neile ka itaalia keeles numbreid ette ja teenisin ära aplausi. Mhmh, ma käin lasteaias. Eks ongi juba paras aeg.

Me saime endale täna külmkapi. See veel ei tööta, sest õigesid pistikuid pole ikka veel. Aga meil on nüüd külmkapp.