Üleeile käisin Kätliniga kinos. 'Lõppvaatus' oli filmi nimi. Esilinastus. Mõtlesime, et maksame palju raha ja läheme Bale'i vaatama. Tema oli tore ja filmgi oli tore. Kuigi lõpp veidi venis. Eile käisin emmega Bondi vaatamas. Algas hästi aga siis kohe läks seda rada pidi, et mulle ei meeldinud. Ja see mees ei ole üldse Bond, tema on keski, kelle nimi on James, mingi suvakas.
Paar-kolm päeva olen kuskil ühe paiku üles ärganud ja siis kella nelja paiku hommikusöögi lõpetanud. Hommikul ärkan, panen raadio kõvasti mängima, teen head paremat süüa, kohv ka loomulikult ja siis istun aknalaua taha ja hakkan Idiooti lugema. Nii hea on. Ja õhtuti jõuan üheteist paiku koju, avastan, et tegelikult pole ma midagi normaalset söönud, lasen emmel süüa teha ja siis me vaatame poole ööni telekat, sööme ja joome teed. Ma ei tea, mida ma siis teen, kui vaheaeg otsa saab (ja see juhtub ju kohe).
Tervisega on... noh... põhimõtteliselt ma vist hakkan tervemaks saama. Vist.
Üldiselt... kuusk jättis okkad vaiba peale, lauamängud on popid, lumi ainult narrib vahepeal, kass harrastab hulluks minemist ja 'kuule, need sokid, mis sul jalas on, on vannitoas,' on tõepoolest täiesti tavaline lause tavapärasest vestlusest.
science of sleep soundtrack - if you rescue me...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment