November 27, 2008

Seaduslikud vampiirid süvateksases

Löön Triinule lihaga vastu pead, sest ta arvas, et nägi hiirt. Peksupealinnas tuleb mõistus pähe peksta.

November 23, 2008

Sweet November

"Tere, meri!" hüüdsin täna esimest korda Pärnu merele. "Mina olen siin olnud juba kaks nädalat, aga täna näen sind esimest korda! Tere! Mina olen Birgit!" Tuul puhus paremalt poolt ja mõlemad põsed olid jääs. Meri oli ka peaaegu jääs. Lumi tegi jää nägu ja liugles mööda veepinda. Mulle tuli mu pooleliolev jutt meelde. Ma oleks vist pidanud ikka teda edasi kirjutama, mitte uut valima, kuid nüüd on ainult seitse päeva veel jäänud. Küll saan hakkama. Ja siis kohe vana loo juurde tagasi. Sest see meri ja see ilm ja see kõik oli nii minu unenägu. Mina olen metsainimene, aga lumega oli ikka mere ääres ka väga tore.
Lõpuks jõudis meieni ka talv. Täitsa lumi kohe. Ekslesime Mariga mööda Pärnut. Pärast, kui inimeste sekka sattusime, siis kõik vaatasid ja naersid meie üle, sest me olime ikka päris lumeinimesed. Päris päris.
Ja Endlas on juba täitsa tore. Naljakas on, kui õhtul teatrisse ei lähe. Kuidagi poolik tundub päev sedamoodi.
Aga homme saab Tartusse. Kui buss ikka sõidab.

November 19, 2008

Saja-aastane laps

Täna näiteks jõudis mulle selline asi kohale, et ma olen elanud mere ääres poolteist nädalat juba, aga pole veel kordagi merd näinud. Päris geniaalne. Olen küll enda üle uhke.
Täna tuli esimene lumi ka. Hommikul tegime talve esimesed lumepallid ja lihtsalt hüppasime lumekuhjakese pealt lumekuhjakese peale. Nagu väiksed lapsed. Kahjuks me ei hilinenud, kui oleksime hilinenud, siis oleks saanud tuua vabanduseks, et tuli esimene lumi. Mõnikord lihtsalt ei juhtu asjad nii nagu peaksid.

(Pildil oleva pildi õigused lähevad Andrese pisikesele sugulasele.)

November 18, 2008

Thinking about forever


On jälle käes need hommikud, kui ma teen silmad lahti ja tunnen, et tahaks edasi teki all olla. Eriti keeruliseks muudab selle asjaolu, et kõrvalvoodis magav Triin teeb sama nägu ja Marigi kõrvaltoas. Ja tuul undab akna taga. Tegelikult on mõnus. Sellepärast ma vist panengi äratuskella 15 minutit varem helisema, et ma saaksin nautida veel natukene teki all olemist. Kurr....

Triin oli pühapäeval nii armas. Istus oma kottidega ühe võõra tüdruku kõrvale ja küsis siis: "Ja kuhu ma need kodinad nüüd panen?"
Kui esimest korda bussiga sõita, siis tuleb ikka korralikult ette valmistuda. Enne bussisõitu tund aega magada, krõpsu ja juua endale kaasa osta. Mõned hääletavad esimest korda, mõned sõidavad "esimest" korda bussiga. Selline on üliõpilase elu.

Ja tegelikult ma hiilin kirjutamiskohustusest eemale.

(ja see pilt sellepärast, et Mari meelest on mul seal hullud silmad.)

November 15, 2008

Seeneralli


Pärnu. Olgu, praegu küll Viljandis jälle.
Eile hääletasin esimest korda. Hääletasime kolmekesti Pärnust Viljandisse. Viie minutiga saime auto peale ja hopla olimegi kodus. Täitsa naljakas lugu.
Pärnus muidu on iseenesest päris tore, ma tahan, et seal oleks rohkem asju, mida teha saab. Ehk järgmisel nädalal läheb paremaks. Ehk. Muidu õpime muudkui lapstelaule ja tassime kappe. proźektoreid oleme ka üles pannud ja igal õhtul käime teatris. Vähemalt oleme kultuursed.
Aga Pärnu kodu pole ikka üldse kodu. Selline hästi ajutine tundub kõik, kuigi tegelikult ta ju nii ajutine polegi.
Eile õhtul oli tore Aidas käia kohvi joomas. Kohvini asi ei jõudnud, aga siider oli hea ja üllatuskülalised toredad. Õhkkond oli väga viis.

Pilt esimesest korrast, kui me Pärnus käisime ja ma tahtsin lendu tõusta.

November 09, 2008

December Will Be Magic Again

Ja nüüd uue elu spurt.
Kolm nädalat.
1...2...3 ja läks!
Läks?
Läkski?
Päriselt?
Ma mõtlesin, et ma olen hotellis.

November 04, 2008

Mõnikord ei vea...


Helena käis. Halloween oli. Romeo ja Julia oli. Näitlejate lahkumispidu oli. Läksidki kuuks ajaks ära. Ja emme käis. Hästi tore oli teda näha üle pika aja. Ma olen ikka täiega memmekas tüdruk. Mmm... ja laupäeval ärkasime Helenaga 16:19. Ja mõtsin, et see on normaalne. Ei saa ikka üle.
Ja esmaspäeval käisime Pärnus. Teatris tööl. Nunnu on seda öelda. Korterit käisime ka vaatamas. Täitsa lõpp. Ja mängisime parme ka seal. Ja ööseks tuli Merli meile, sest tal oli kodus kehvasti.
Täna oli dagö. Ja Priit. Käisid külas. Väga mõnus oli neid kõiki näha üle pika aja. Aga muidu on täna olnud väga imelik päev. Merli maja alumine korrus põles. Uudis oli ka telekas. Nende korter jäi tulest puutumata, on lihtsalt rämedalt vingu täis ja koridor on süsimust. Ja Merli fotokas ka ei tööta. Kõik hea energia tuleb talle saata.
Siuksed imelikud päevad. Toredad ja mittetoredad korraga. Mhmh.