October 31, 2006

Now we can swim any day in november.

Ja ujumisest pole asi tegelikult üldse kaugel, sest täna kooli minnes (jah, ma käin vaheajal ka koolis) oleksin ma peaaegu kuus korda ära uppunud. Sügavad porilombid, mis alguses tunduvad vaid märja läikiva teena, ründavad alt, pritsivad autod kõrvalt ja sadav vihm koos tuulega ülevalt ja siis mina imestan, et kust ma küll selle köha saanud olen...

Just hetk tagasi sain Kaisaga üle pika-pika aja rääkida, msnis muidugi, aga mitte üldse piisavalt. Tundub siiski, et tal läheb Ameerikas hästi ja usklikuks pole ta veel hakanud (kuigi pea iga nädal kirikus käib küll). Neil pidavat olema seal halloween täies hoos (sellega meenub mulle, et kuskil on mustad kassid neljapäevani kaitse all, justnimelt halloweeni pärast). Selle tüdrukuga tahaks kohvikusse maha istuda ja lihtsalt rääkida. Miss u!

Parakokkutulek oli ka. Võrreldes eelmistega oli viimane kõige igavam, kuigi ka tal olid omad võlud. Näiteks see koht meeldis mulle väga (!) ja naerda sai, nagu ikka, palju.

Vabal ajal kujutan ette, et tool ja laud on trummid ning mina väga võimekas trummar. Siiamaani pole mu elav kujutlusvõime mind petta suutnud.

October 27, 2006

Dammit.

...ja nüüd Nad vihkavad mind. Aga vähemalt andis see mulle põhjust läbi paduvihma kinnise vihmavarjuga jalutada ja kõva häälega laulda, seda polnudki ammu teinud.

Muidu on täitsa tore. Mis sest, et ma trumme nii hästi mängida ei oska nagu ma tahaksin.

Toivol on täna sünnipäev. Palju õnne.

Ning see, et Andreas mind täna ära tahtsid tappa, trepist alla lükkamise teel, ei vääri mainimist.

October 24, 2006

Helena sünnipäev.

Täna oli 16. päev järjest koolis. Tundub, et ma armastan seda kohta. Pealegi, kus mujal ikka olla, kui väljas koguaeg vihma sajab ja koolist viimasel ajal autoga koju saab? Andreas räägib koguaeg, et koju minnakse siis, kui kuskile mujale enam minna ei ole.

Pühapäeval nägin oma sõber kakku jälle. Tema nimi on nüüdsest Mati.

Täna ütles Ivo, et ta müüs mu maha. Tänapäeval juhtub ka igasugu asju.

Helenale palju õnne.
Elinale edu saksamaal.

Ps. Kas kellelgi on pakkuda head lühinäidendit dialoogi vormis?

October 16, 2006

Hnn...

Ma ei saa midagi teha, loodus on põnev. Eile näiteks nägin ma, et, ohoo, kaks kuusekäbi tõusevad lendu. Aga nagu hilisemal vaatlusel selgus, osutus üks neist punakseks käbi suuruseks linnuks, kes käbiga oksale lendas ja sealt seemneid sööma hakkas. Kusjuures ma olin alguses täiega ehmunud. Täna rääkis Kessu ka, et tema vaatas eile, kuidas üks käbi üle tee jooksis. Hiljem mõistis aga, et hiir hoopis.
Ja kui linnud lendavad kolmnurgas või noh V tähe kujuliselt, siis nahkhiired lendavad T tähe kujuliselt, vähemalt need viis eile õhtul küll lendasid.

Aga muidu? Mul pole elu.

Tegelikult käisime ükspäev Tõravere kandis tähti ka vaatamas, kuigi tähti me seal ei vaadanud. Võta või jäta. See eest Jumalat nägin küll. Vähemalt hetkeks sai jumalapuudus rahuldatud.

October 11, 2006

Loomaaialinnud.

See oli eile, kui ma kõndisin kolme kilo jahuga läbi metsa Prismast kooli poole ja nägin ühtäkki suurt kakku. Ta oli nii ilus. Kui ta oksal istus, siis ei olnud teda üldse näha aga kui ta oma laiad tiivad lahti tegi ja sügisvärvides võsa vahel ringi lendas, siis... oeh... nii ilus. Mitu minutit seisin seal ja jälgisin teda. Ma arvan, et ta oli loomaaiast põgenenud.

Aga täna, trummi tänaval, kui ma rahulikult kodu poole kõndisin, kostis järsku selja tagant kõva urinat ja järgmisel silmapilgul möödus minust suure jooksuga üks keskmist kasvu valge koer. Igaksjuhuks hakkasid naabruses olevad koerad ka kõvasti haukuma. Loodetavasti ei olnud kuulda, kuidas ma ehmatusest urina hetkel kiljatasin.

Loomad on toredad :D

October 05, 2006

Metsistumine.

Täna hommikul kuulsin ma aga esimest korda, mis häält orav teeb. Ma isegi vestlesin temaga natuke.

Koolisöögiks olid makaronid taimedega, nagu Helina ütles.

Ja kuldne sügis on lõpuks kätte jõudnud. Ilus on!

October 04, 2006

Ma nägin täna metsas jänäst. Päris enda kodumetsas. Iga aasta vähemalt korra.

October 03, 2006


Matsalus. Kupi, Leenu, Kätlin, Bätu.

Presidendivalimine. Kessu, mina, Kupi.

October 02, 2006

Sleeping in.

Ja nii oligi, et emme jooksis kell 47 minu unne sisse. Alguses arvasin ma, et pole midagi, kaks minutit võin ikka sisse magada, kui aga selgus, et kolmveerand seitsme asemel oli kell kolmveerand kaheksa, siis oli jama küll. Ma pole juba ma-ei-tea-kui-mitu-aastat sisse maganud. Mis mul muud üle jäi, kui käskisin emmel endale takso tellida, jooksin riided selga ja sama kiiresti majast välja, istusin paar minutit ummikutes ja jõudsin paari minutilise hilinemisega kooligi. Kuna täna aga oli õpetajate päev ja esimene tund oli nagunii kogunemine, siis ei juhtunud midagi hullu. Panime Andreasega prillid pähe, kleepisime habemed ette ja kinnitasime siis täpsustavad sildid ka selgadele (Reimo Füüsik 1/2) ning olimegi suurepärased õpetajad. Tundus, et meiega jäädi rahule. Lapsed, kes kooli peal vastu tulid hakkasid naerma ja kaheksandikud pildusid meid kommidega ning tegid meile süüa (raudselt oli sinna sisse sülitatud või midagi...). Kusjuures, vahepeal tunnis meid isegi kuulati.

Koor oli ka täna. Hiljem metsas kõmpides võtsin laulupiu laulud uuesti lahti ja laulsin terve tee koduni.

"No näiteks armastavad tänapäeval inimesed ohates öelda, et igasugu lugudes on ainult seks ja vägivald," selgitab Pakk. "Aga kui küsida, mis siis varem oli, siis varem oli armastus ja surm. Aga seks ja vägivald ongi armastus ja surm, lihtsalt rohkem lahti kistud."
Vahepeal on ka tore lehti lugeda.

The Postal Service - Sleeping in

October 01, 2006

Ühest sajandist teise.

Nädala eest istusin ma metsas ja õppisin (vähemalt seni ma õppisin kuniks Kessu ja Andreas minuga ühinesid). Esmaspäeval sai kooris päris palju nalja (kill, kill, kill, pooleks) ning teisipäeval olid selle aasta esimesed trummid. Mulle ikka nii meeldib trumme mängida (oskamisest ma parem ei räägi)! Neljapäeva-reede veetsin ma looduskooli raames Matsalus. Ööbisime samas kohas, kus me paar aastat tagasi jaanipäeva veetsime. Käisime läbi ranna-, puis- ja luhaniidud, tegime palju pilte (ja kustutasime palju :P) ja hüppasime heinapallidel. Heinapallid olid kõige toredam osa. Üldiselt ei olnud väga põnev/tore, kuigi Leenu, Helina, Kätlini ja Kupiga lapsi taga rääkida oli tore.Tagasi jõudes sõi kodus ja läksin siis Kessu poole ööseks. Andreas tuli ka filme vaatama. Järvemaja on ikkagi hea film. Läksime igaksjuhuks hilja magama ja hommikul ärkasime nii seitsme paiku (Kessu läks tööle) ja mina sõitsin koju, sõin hommikust ja läksin emmega linna shoppama. Pärast shopingut läksime Helinaga KUMUsse kunstiajalugu tegema, siis kohvikusse, raamatupoodi, kus liitus Andreas, seejärele läks mu viimane raha kohvile ja liitus Elina ning me valisime kõik koos Andreasele uued prillid. Ning siis läksin ma vanaema ja tema sõbrannadega Draamateatrisse “Gösta Berlingi saagat” vaatama. See oli isegi päris hea, kuigi ma ei saanud väga lõpust aru ja teise vaatuse ajal oli natuke raske unega võidelda (ikkagi ju kell seitse üles ärganud). Jõudsin koju, läksin magama, ärkasin hilja ja kindluse mõttes lebasin veel kolm tundi voodis ja siis oli juba õhtu ja Andreas tuli külla, et arutada, mis me homme õpetajate päeval teeme. Nüüd on jälle uni.