December 31, 2006

Mäletad, kuidas me vanglas magasime?

Elina juures kakaojooming. Pirukapäev. KUMU'l käik (spioonitüdrukud). Ilusad talveilmad. Kaisaga kohviku(loe:nudistide) jutud ja film. Volbriöö grill ja chill ja Genialistid Jumalaga! Muusikaliproovid. Magamatus. Venemaa. Klassiekskursioon Saaremaale ja Hiiumaale. Koolilõpugrill Kaisa isa ateljees. Leenu sünnipäev. Jalgpall. Iirimaa! Parakokkutulek Puurmanis. Andreasega Helenat lennujaamas oodates. Lapstega Vormsil. Helena ärasaatmispidu. Leib! Linnaskäigud Andreasega. Nn teatriõpetuseprobleemid. Teater! Õpetajatepäev. Presidendivalimine. Mati. Vangla. Tulnukad. Lollitamised Kupiga koolitundides. Playbox. Filmiõhtud. Kooriproovid. Söögivahetunnid. Romaani kirjutamine. Öised, hommikused kojutulemised.

Jumal, Kaisa, Helena, Kupi, Andreas, Kätlin, Maria-Anna, Siret - kõikeparemad.

December 28, 2006

Seksikas keha.

Jõuludest ma ei räägiks, neid ei olnud. Olid ainult mingid umbmäärased kingituste jagamise ja kuusega pühad. Iseenesest oli tore ja nalja sai palju ja süüa ka loomulikult.
Helenate kirjad olid vägaväga lahedad!

Eile päeval sõitsin ma Tartusse. Pean veelkord mainima, et ma armastan seda linna. Kohale jõudsin kuskil kuue paiku. Istusime Jumalaga maha ja rääkisime kõik rääkimata jutud ära, vaatasime hulgaliselt videoid ja avastasime lõpuks, et aega polegi nii palju, kui me arvasime. Tegime end ilusaks, käisime apteegis ja läksime kluppi. Kolme tunni vältel, mil me seal ootasime, avastasime umbes vägamite korda, et me ei ole klubiinimesed. Me masetsesime, vingusime, olime väsinud ja ei saanud aru, miks kell nii aegalselt liigub. Õnneks saime veidi aega üht Jumala tuttavat ahistada ja seeläbi tekkis vingumisse väike paus. Lõpuks leidsime endale ühe vaiksema nurga ja olles seitse korda samale mehele öelnud, et meil ei ole tuld, sattusime jälle jutusoone peale. Väsimus oli selleks ajaks päris suur ja hääl kõva muusika tõttu juba kähisev. Järsku kuulsime kaugusest tuttavat viisi ja häält. Me tõepoolest jooksime ühest Illusiooni otsast teise ja jõudsime täpselt siis lava ette kui kauaoodatud Genialistid 'seksikat keha' mängima hakkasid. See oli parim! Viimati kui me neid kuulamas käisime, siis jäi just see lugu puudu. Me kaifisime kui hullud. Genialistid olid väga vähe laval. Kui me siis riidesse panime, selgus, et see sama sõber, kellega me ennist rääkisime, võttis mu nalja ('Sa oled autoga? Oh. Sa viid meid pärast koju.') tõsiselt ja me saimegi autoga koju. Aitäh. Koju jõudsime poole nelja aegu. Jumal muidugi unustas mulle enne mainida, et Annakas tuleb öösel aastavahetuseks koju. Igatahes istusid siis kõik lapsed teleka ees ja suhtlesid just saabunud õega. Enne magamaminekut jõudsime veel teed teha, et vähegi oma kadunud häält tagasi tuua. Nii saabus öö.
Järgmine päev möödus teleka vaatamise tähe all. Ja õhtul tuli Pille ja viis mind koju.

December 27, 2006

Idioot.

"Sulle on mõlemalt Helenalt kiri," teatas sõnum emmelt, kui mina olin juba tund aega istunud Tartu bussis. Sealt samast bussist leidsin endale ka mehe, Jumal teab kuidas.

Nüüd teen ennast ilusaks ja vaatan, mis Tartul mulle pakkuda on.

December 23, 2006

Kass silus vurru

ja lõi nurru.
Nurr ei nurisenud ja talus.
Nurrul polnud üldse valus.
/Nurr - Ilmar Trull/

Postitöötajad tõid minuni Kaisa saadetud paki (või noh tõid mulle lähemale ja ma läksin ise järgi). Pakki on nii uskumatult tore saada. Aitäh, tüdruk! (Järgmine kord ole palun ise ka karbis.)
Ja päkapikud tõid mulle punase küüneviili. Sellest tundsin ma juba ammu puudust! Siiamaani sujub päev väga hästi.

(Ma unustasin tulnukatest rääkida. Igatahes kolmapäeva hommikul läks mu emme jälle välismaale ja oh-seda-imet kui ma koolist koju tulles leidsin jälle kollase telgi oma vana koha pealt. Siiski, seekord see ei helendanud, kuigi päris pime oli. Neljapäeval polnud mul sellise asja märkamiseks enam aega, aga reedel oli telk igatahes jällegi otsad kokku tõmmanud ja minema jooksnud.)
...ja kui siis emme mind kell 11 (või oli see 9?) üles ajas, käskis arvuti kinni panna ja riided vahetada (viimase peale urisesin ma kurjalt, et ei jaksa), ei saanud ma midagi aru. Igatahes ka järgmine kord ärgates oli pime ja hetkeks tabas mind paanikagi, et on juba järgmise päeva õhtu ja ma olen leivaküpsetamisele totaalselt hiljaks jäänud. Siiski oli kell õnneks alles pool seitse ja eelmine äratamine oli vastupidiselt minu arvamusele eelmine õhtu toimunud. Nii ma paningi silmad uuesti kinni ja ärkasin alles kell kümme, olles 14 tundi maganud...
Rekordi tegin ka, 37 tundi olin üleval.

December 22, 2006

Mari on "geenius"

See kõik sai alguse kolmapäeva õhtul, kui ma pakkimispaberite ja kinkidega teleka ees istusin ja neid ühendasin. Neljapäeval oli koolis nn jõulupäev, mil need kõik eelnevalt pakitud kingitused teiste vastu vahetati ja muidu igasugustes töötubades ringi käidi. Kingitused olid igatpidi vahvad ja nalja sai palju. Pärast kooli jooksin koju, et siis pea pesta ja linna joosta. Läksime lapstega õhtust sööma. Istusime siis viiekesti, mina, Andreas, Kupi, Maria-Anna ja Kätlin, sõime kalleid toite ja naersime iga asja peale. Lisaks lõbustasime ennast pastakatrikkidega nagu korralikud lapsed kunagi.
Sealt edasi viis tee Andrease poole filme vaatama. Uhkus ja eelarvamus, Autod, Rahvuslik aare ja LOTR II leidsid tee telekasse. Tekkide ja patjade vahel unega võideldes saabuski hommik. Lõpuks olime me Mariga ainukesed, kes hetkekski sõba silmale ei saanud. Kõige rohkem und leidis vist Kätlin, sest tema oli veidi haige. Hommiku jätkuks läksime Mariga kooli hääli lahti laulma ja siis kirikusse kontserdile. See oli isegi päris ilus ja vastupidiselt Marile, olin mina suhteliselt ärkvel.
Kirikust haarasin ma jällegi Andrease sõbraks. Hüppasime läbi Prismast ja läksime kooli. Kuigi normaalsed inimesed täna ehk üldse kooli ei näinudki, suutsin mina seal kaks korda käia. Seekordne leibade tegemine oli eriti friik. Nii hullud me pole veel kunagi olnud, eks see tulenenud ka magamatusest. Me lagastasime, mässasime, ei saanud millestki aru ja tegime kõikvõimalikke lollusi, kas siis kogemata või meelega. Leiva maitset peaks siiski tuju kõige rohkem mõjutama ja see oli meil küll ülimalt hea.
Kokkuvõtteks saan vaid öelda, et seda tuleb korrata!

December 18, 2006

Ei, mitte talvel. Õhk oli kahtlemata kevadine.

Varsti ma tõepoolest lihtsalt ei räägi enam, sest keegi ei kuule mind. Alustades emmest ja lõpetades matemaatika õpetajaga. Ma ei jaksa ju nii palju tühja juttu ajada või siis ennast koguaeg korrata. Või siis hakkangi ainult endale rääkima. Kuigi viimasel ajal on mul tekkinud raskusi endast aru saamisega, kuulen küll aga ei mõista päris hästi. Teised tavaliselt ei kuule, aga kui kuulevad, siis saavad aru küll. Imelik.

Eile, kui ma oma vanades saksakeelsetes vihikutes sobrasin, tuli mul suur igatsus mõne õpetaja järele. Nt Schnell ja Hutschgau on ikka veel ühed mu lemmikõpetajatest, aga nende valvsa pilgu all ei saa ma arvatavasti kunagi enam õppida (kui just ma Saksamaale ei lähe). Lihtsalt tuli igatsus.

Lessa, kelle mõistus oli kummaliselt välja lülitatud, säilitas ainult niipalju teadvust, et mõista, et tegelikult on ta lennuvõimetu.
Kogu ülejäänud taip ja tunne olid koos Ramothiga lennus. Ja teda, Ramoth-Lessat, elustas piiritu võim, tema tiivad kandsid teda pingutusteta hõredate kõrguste poole, läbi tema keha lainetas erutus, erutus ja - iha.
Ta pigeb tunnetas kui nägi teda jälitavaid tohutuid isaseid. Ta põlastas nende saamatuid jõupingutusi. Sest tema oli kergetiibne ja vallatu.
/Anne McCaffrey - Lohelend/

December 16, 2006

Lumi on rohkem talv kui roheline.

Täna hommikusöögiks oli jäätis. Juba pikka aega pole nii olnud, viimati oligi vist suvel.

Neljapäev ja laupäev möödusid suht kinkide otsimise tähe all. Küll see on keeruline! Praeguseks on enamus olemas ja need, mis puudu, on peaaegu välja mõeldud. See aasta on raamatud populaarsed. Üldiselt mulle meeldib kingitusi teha.

Eile käis Kupi minu pool. Vaatasime Tühiranda ja Tabamata imet. Sellest ma parem ei räägi, et me vaatasime kogemata kõigepealt Tühiranna lõpu ära ja siis alles algusest lõpuni. Hea oli ta sellegipoolest, kuigi ma pole päris kindel, et ma aru sain.

Ja Jumalale teeks ma lihtsalt pai, küll läheb paremaks.

December 12, 2006

Jälle tulnukad?

Mõne nädala eest ilmus mu naabermaja külje alla meetri kõrgune valge kast, otse teeraja peale ja selle kõrvale suur auk. Loomulikult ei julgenud ma pikka aega sealt mööda kõndida, kuid pika peale harjusin sellegagi ära. Täna aga koju tulles ei leia ma teerajalt eest kasti vaid selle asemele või ümber on ilmunud suur kollane helendav telk. Täpselt sinna samasse puude alla, maja kõrvale, kasti peale, augu kõrvale. Ja see ei ole miski tavaline matkamistelk. Igatahes liikusid ebamäärased kujud seal sees ja tundsid end päris mugavalt. Eks ma pean nüüd jälle teist teed mööda kõndima hakkama.

December 10, 2006

Playbox.

Mari-Setu said ka vanaks eile. Käisime ja tähistasime, jõime veini ja rääkisime teisi taga. Oli küll tore, kuigi ööseks ei jaksanud jääda. Täna käisime poistele kaasa elamas. Tubli teise koha said ja võitsid publiku südame! Ülejäänud päev (kaasa arvatud trollisõidud) veetsin geograafia kaarti õppides. Natukene on peas ka.

Keskpäeval käisime emmega poodides ka. Avastasin jälle uue asja. Sellega olin juba ära leppinud, et mul suur jalg on, no nii kolm kuni neli numbrit suurem, kui tavaliselt riiulitel olevad saapad, aga et õiges suuruses saapad mulle lihtsalt enam jalga ei lähe, tuli üllatusena. Nojah, mis teha, ju siis mul ei ole sellised jalad nagu praegu moes on, proportsioonidest väljas vms. Ja see üks seelik, mis mulle meeldis, ei läinud selga ja see teine maksis 1700.- nii et jällegi sain ainult sokid. Poes käimine on nii lõbus tegevus.

Koju tulles hakkas mul kahju neist, kes jõuludel lund ei näegi, sest vilkuvad tulukesed tõesti ka on kurvad lumeta.

December 09, 2006

Laupäevahommik.

Näib nagu loeksid päkapikudki minu blogi, sest täna leidsin ma oma saapa seest kommid. Ehk hakkasin liiga vara virisema...

Kas mahamagamaga igavese magamani või igavese magamaga mahamagamani?
/Laura Peterson

December 08, 2006

Lumi?

Täiskasvanu on ikka päris raske olla. Vähe sellest, et koguaeg tark ja korralik olema peab, ei käi päkapikud ka enam. Mismõttes nad enam ei käi? Jõulukalender mul küll on veel, kuid sedagi see aasta ainult üks. Kuidas see kõik nii järsku sündis?

Lugesin oma romaani läbi. Üritasin mitte tähele panna neid paljusid vigu, mis seal olid, sest nemad saavad alles veidi aja pärast parandatud. Igatahes oli jutt päris mõttetu. Siin-seal leidus paar head hetke, kuid oli väga märgata, et see aja peale kirjutatud on. Pealegi kipun ma nagunii väga kiirustama, sest minu peas on pilt ju nii selge ja seepärast arvan ma, et seeteistegi jaoks iseenesestmõistetav on. Eks näis, mis sellest lõpuks saab.

Täna bussis nägin kaht tüdrukut, kes olid saanud korraliku kasvatuse ja nätsu ja salvräti prügikasti viskasid. Mida nad aga ei näinud, oli see, et viimasel põhi puudus. Keda siis prahi maha kukkumises süüdistada, noori, kes jutuhoos põhja puudumist ei märganud, linnavalitsust, et ta prügikastidel hoolsamini silma peal ei hoia või gravitatsiooni?

December 04, 2006

See'p see ongi.

Täna oli üleüldiselt tunda igal pool väsimust ja mitte-viitsimist. Lapsi oli koolis vähe ja needki, kes olid, virisesid. Mina ehk jällegi kõige rohkem. Nädalavahetus möödus kah kuidagi kahtlaselt kiiresti. Eile päeval olin ma veendunud, et üks vaba päev peab veel olema, aga võta näpust. Igatahes sain Tõe ja Õiguse läbi loetud ja isegi natuke inka referaati tehtud, nii et tegin peale magamise ka miskit kasulikku.
Homme on geograafia töö ja kuigi ma olen tõepoolest kaks tundi geo raamatut lugenud ja töövihikut täitnud, ei ole mitte kui midagi meelde jäänud. Mullad lihtsalt ei sobi mulle.
Ja uue hobi leidsin ma ka endale. Nüüd käin mööda korterit laualambiga ringi, sest ma avastasin, et see on minu jaoks ainuke piisavalt valgeks tegev lamp. Tunnen teatavat sarnasust vana ajaga, mil käidi küünal käes mööda maja ringi. Ära kustus küll iga tuulepuhangu peale aga vähemalt ei pidanud koguaeg juhet ühest stepslist teise toppima.

"Ah... küünalt ei pannudki. Järgmine kord paneme siis kaks," rääkis emme esimese advendi lõppedes.