June 29, 2010

And the best thing that you can do is take whatever comes to you










Issand, Genova tundub nii ammu olevat. See on üks väga ilus linn. Aga enne seda oli veel üks tore aperativo-õhtu. Aperativod on väikesed alkohoolijoomingud väikese snäkiga enne päris toitu. Tavaliselt toimuvad need enne õhtusööki. Veneetsiareisil õppisime, et ka enne lõunasööki. Itaallased söövad koguaeg, aint hommikul mitte. Igatahes kutsus Marcello mind Siljaga mäe otsa veini jooma. Kõik tulid kaasa ja sellest kujunes lõpuks nii tore õhtu, et ma ei tea. Kohe väga-väga hea oli.

Järgmisel hommikul varavalges läksime Genova poole teele. Sõit pidi võtma umbes kolm tundi, võttis kaheksa, sest esimene rong hilines. Alguses tegi Yoann hästi palju nalja ja siis vajus ära ja pahatujutses koguaeg. Me Siljaga proovisime tuju üleval hoida, aga see on raske, kui selline pahatujutseja kaasas on. Sellegipoolest on Genova ilus linn. Ilus ja mõnus. Palju-palju kitsaid tänavaid ja hirmpalju treppe on igalpool. Ja majada katused ei ole punased. Ja meri on lähedal. Käisime korra isegi ujumas. Kusjuures ma ei mäleta, millal ma viimati rätiku kaasa võtsin, kui ujuma läksin, sest ilmad on siin kuumad. Päev möödus ringi trippides mööda suvalisi tänavaid. See on minu ja Silja viis linnaga tutvumiseks. Kuigi Genova on selles suhtes eriline, et meil oli ka kaart (aitäh, Alise). Õhtul saime kokku mehega, kelle juures ööbisime. Ta on kloun. Ta sõbrad on ka klounid. Teevad vabatahtlikult haiglates lastel tuju heaks.

Korterist ei maksa rääkidagi – nagu oleks elanud viie tärni hotellis. Kõik oli olemas ja süüa sai ka! Jaanilaupäeva õhtul vaatasime klouni ja ta sõpradega Ghana mängu (ma siin vaikselt pööran kõiki Ghana usku) ja pärast läksime mereranda zongleerima ja veini jooma. Tutvusime ühe kohaliku tüübiga, kes tõi meile, sest me tundusime nii toredad, neli pudelit koduveini. Hea vein oli. Üks pudel seisab meil veel külmkapi peal. Igatahes pole nii naljakat õhtut kaua olnud. Kirjeldada seda ei saa. Me juba proovisime mitu korda, aga keegi ei naernud. Tol õhtul me naersime aga väga palju. Matteo ja Simeone on khuulid. Yoann sai tollelt veinimehelt kingituseks ka mängupapagoi, kes seitsme patareiga koos ka häält tegema hakkab.

Hommikul jälle rongi peale ja kodu poole teele. Enne veel pidin tugev olema ja loobuma maali kaasavõtmisest, mis mulle väga meeldis ja mida host mulle anda tahtis, ja leppima zongleerimispallidega. Ma juba vahepeal peaaegu oskan neid kordamööda õhku visata ja kinni püüda. Klounininad leidsime ka laua pealt hommikusöögi kõrvale.

Kodus käisime aint korraks. Vahepeatuseks. Riiete vahetamise peatuseks. Jätsime Yoanni maha ja hakkasime Siljaga Veneestia poole trippima. Rongidega sai ikka igast nalja, kuid kohale me jõudsime. Seekord ööbisime Silja sõprade pool. Ma võin neid ehk nüüd enda sõpradeks ka kutsuda. Käisime nende kontsertidel ja kuulasime meile pühendatud laule. Rääkimata sellest, et Silja oli seal täitsa kuulus, sest temast on neil ka päriselt laul tehtud. “Sina oledki See Silja!” olid kõik rõõmsad. True story. Ja Anna vanaema... oeh. Tegime annan-korraks-talle-lilled-ära-ja-siis-kohe-lähme-edasi-peatuse, mis itaaliakeeli tähendab, et jäime lõunasöögile, mida vanaema just ja ainult meile tegema hakkas, ise proovides samal ajal inglise keelt purssida, mida ta üldse ei osanud. Aga ta oli nii armas vanaema. Siin on üldse väga populaarne oma sõpru kohe perekonnale tutvustada. Ma arvan, et ma pole Eestis ka nii paljude perekondi näinud. Vähemalt mitte nii lühikese aja jooksul. See on väga armas. Vahepeal sai Ghana edasi ja kuigi ma mängu ei näinud, siis saadeti mulle igast õnnitlussõnumeid. Ja Michelel, kelle pool me ööbisime, oli sünnipäev ja me tegime talle pannkooke. Ja nende naabruskonnal on kass, keda Michele ja Anna hüüavad Frediks, kuigi ta on tegelikult naine.

Oh ja siis oli see üks maja. Me käisime seal ainult korraks. Pisikeseks hetkeks. Paolo maja. Aga... ma tahan seda maja endale. Ta lõhnas nagu Varnja ja oli vana ja ilus ja läbi ja lõhki kunsti täis, kuigi üles kunstiateljeesse me ei jõudnudki. Üldse seal oli ilus, seal Portogruaros või Gruaros või ma'i tea, seal oli hästi palju väikeseid linnakesi, kus me igalpool ringi sõitsime. Loodus oli selline nagu ma ootaks Toscana olevat. Too maja ka.

Oma reisi neljandal päeval jõudsime siis Veneetsiasse. Lõpuks. Jah, ta on ilus, aga ikka ei suuda ma päris aru saada, miks ta parem ja ilusam ja maagilisem on, kui kõik muud nunnud mereäärsed külakesed. Ju ma olen rumal. Las ma olen. Kella kahe ajal öösel eksisime me Veneetsias ära. Koos ringi jooksvate rottide ja lendavate nahkhiirte ja karjuvate kajakate ja pimedate kitsaste tänavate ja süsimustade akendega majade ja teedega, mis viivad ainult otse kanalisse, ei tundu Veneetsia üldse nii romantiline. Või siis tundub veelgi romantilisem, kriminaalromantilisem. Meid hoiatati, et küll me ära eksime. Meie ei uskunud, sest koos giididega tundus Veneetsia ka öösel imelihtne ja turvaline. Aga “koju” me jõudisme ja kella viiesele rongilegi. Et siis 11 tundi vältimatute vahepeatustega koju sõita. Nüüd me oleme väsinud. Ja õnnelikud.

June 21, 2010

Ghana 1:1

(Kuupäevaks on eilne.)

Kogu selle lonkava ja ebavleva itaalia keele vahele tahaksin kirjutada natukene ilusat emakeelt. Võib-olla sellepärast, et ma vist olen jõudnud koduigatsuse faasi. Vist hakkan sellest juba vaikselt välja jõudma. Tahaksin joosta paljajalu läbi muru ja süüa sõstraid ja rabarberikooki. Minu koduigatsus väljendub sedamoodi.

Meil on sadanud vihma. Kui siin vihma sajab, siis sajab ta koos mürina ja välguga. Ja seda peaaegu alati. Raamatukogus mängisid tuled diskot. Aga õhk on imehea ja kassid käivad katustel.

Jalgpall on vallutanud aja. Isegi kui teda ei vaata, siis ta on igalpool olemas. Ja kui juhtub, et ühtäkki ümbruskond laulma hakkab, on teada, et Itaalia mäng on alanud. Ghana meeldib mulle ikkagi kõige rohkem. Ghana ja Itaalia mängu vahe on see, et kord istun ma üksinda baaris ja kord on baar pungil rahvast täis. Olin täna rebel ja ei vaadanudki Itaalia mängu vaid sõin jäätist ja lugesin Elina blogi.

Eile õhtu hakul viis meie itaalia keele õpetaja meid ühte kaugemal asuvasse külasse. Nad mängisid keskaega. Meie hansapäevad on paremad ja rahvarohkemad, aga väikest kakku sain käe peal hoida, suurele pai teha ja kotkaga võidu huilata. Sellel ööl paistis kiriku tornis asuv kell nagu täiskuu. Oli uduvihmaaeg ja pidu lõpetati varem. Vaatamata sellele, et siin palju sajab, ei ole nad sellega ikka ära harjunud. Sõitsime järgmisesse kohta, et kuulata ansambli kahte viimast lugu. Sõitsime järgmisesse kohta ja läksime ujuma. Ma arvasin, et nad ei tule minuga, sest ilm oli külm ja vesi ainult veidi soojem ja rätikud kodus, aga nad tulid. Tulid ja lubasid, et see on esimene ja viimane kord talvel ujuda. Veelgi hiljem öösel saatis keeleõpetaja sõnumi ja lubas, et küll me veel koos ujuma läheme.

Silja mängib koridori teises otsas klaverit ja see on nii mõnus.

Mulle meeldib, kui mäed on pilvedes.

Ma loen itaalia keelset raamatut ja saan kõigest aru, kui ma järgmisel leheküljel olevat väga halba inglisekeelset tõlget loen. Seegi asi.

Järgmisel nädalal ootavad ees Genova ja Veneetsia. Mina ootan neid, ma loodan, et nemad ootavad mind ka... koos Ghana mängu, jaanitule ja sünnipäevapidudega.

June 14, 2010

"The wolf is dead."*






Molti cose é succeduto. A giovedì noi abbiamo andato a Orta – una bellissima città, pero a Orta era una festa. La cera era caldo e tutti persone hanno cantato. E a Orta era anche un matrimonio, dove noi “abbiamo andato”, pero noi abbiamo voluto la torta. Ma voi non avete desiderato per noi questa torta anda. (Palju asju on juhtunud. Neljapäeval käisime Ortas – ühes imelises linnas, kus toius üks festival/pidu. Õhtu oli soe ja kõik inimesed laulsid. Ja Ortas oli ka üks pulm, kus me “käisime”, sest me tahtsime pulmatorti. Aga nad ei tahtnud meile seda torti anda)

A venerdì abbiamo andato a Roma con Yoann e molti allievi, pero noi abbiamo guadagnato questo viaggio. Questo viaggio é durato una giorno, ma io e Silja abbiamo restato a Roma per tre giorni. Anche Roma é una bellissima città, ma Omegna é migliora città elamiseks. Perché qui é più natura. Noi abbiamo provato prima volta couchsurfing e abbiamo sopravvissuto. In realtà era molto splendido. (reedel läksime Yoanni ja paljude õpilastega Rooma, sest me võitsime sellise reisi. Selle reisi pikkus oleks pidanud olema päev, aga mina ja Silja jäime Rooma kolmeks päevaks. Ka Rooma on ilus linn, aga Omegna on parem linn elamiseks. Sest siin on rohkem loodust. Me proovisime ka esimest korda diivanilainelauatamist ja elasime selle üle. Tegelikult oli väga tore.) Loro tegid meile pastat e abbiamo cantato alla tetto. Anche Colosseo, Vaticano e molte altre case abbiamo veduto. Tempo era tutto tempo molto caldo. (Nad tegid meile pastat ja käisime katusel laulmas. Ka colosseumi ja igast muid maju nägime. Ilm oli kogu aja hirmpalav.)

Reindato abbiamo oggi. Abbiamo andato con notte treno, pero era prezzo e noi abbiamo dormito in treno in letti – otto ore Roomast a Milano e una ora Milanost a Verbania e venti minuti Verbaniast a Omegna. (Tagasi jõudsime täna. Tulime öörongiga, sest see oli odav ja me saime seal voodis magada – kaheksa tundi Roomast Milanosse ja tund Milanost Verbaniasse ja 20 minutit Verbaniast Omegnasse.)


*É una risposta per questione “Dové il lupe, che ragazzi é allattato, che della città di Roma hanno costruito?” (Vastus küsimusele “Kus on hunt, kes imetas poisse, kes rajasid Rooma linna?”)

Triste notizia anche - io non ho veduto calcio alla Ghana, ma loro almeno hanno sconfigguto. (Kurbi uudiseid ka - Ghana mängu ei näinud, aga vähemalt nad võitsid.)

Ja see colosseumiga pilt on mõeldud samasugusena nagu kümne aasta eest. Aga seda peab minema minu koju albumist vaatama.

June 08, 2010

Kas ma panen plätud või tennised?

Ieri io e Silja abbiamo andato a montagna a piedi (Eile käisime Siljaga jala mäe otsas). Questa (see) reis kestis cinque ore (viis tundi). Noi abbiamo pensato che questa é piccolo montagna (me mõtlesime, et see on väike mägi). Ma selgus, che é Mottarone – la montagna, dove noi due settimana fa andavamo (Aga selgus, et see on Mottarone – mägi, kus me kahe nädala eest käisime). Questa montagna molto järsk. Noi abbiamo pensato, che noi andiamo senza strada, ma questa missione ha impossibile (Me mõtlesime, et läheme ilma rajata, aga selline missioon on võimatu). Õnneks trovavano una strada, che üles viis (õnneks leidsime ühe raja, mis üles viis).Questa é una molta bella strada e montagna! Molto difficile, ma bella! Kased, rose fiori e verde erba dappertutto. (See on üks väga ilus rada ja mägi! Väga raske, aga ilus! Kased, roosad lilled ja roheline muru igalpool.)

Finito.

June 06, 2010

Alessandria






Io (mina) olin una settimana (ühe nädala) Alessandrias. Nagu selgus polnud see noortevahetus vaid seminar, ma (aga) sellest polnud niente (midagi). Kokku oli meid dodici personi (12 inimest), kellest una kohe alguses lahkus. Alessandria non é molto bello luogo (ei ole väga ilus koht), ma temas on oma võlu. Tempo oli molto caldo (ilm oli vääga soe) kogu aeg. Me lihtsalt sulasime sempre (alati). Seminar ise just väga põnev polnud, kuna palju räägiti asjadest, che io juba so (tean). Ma personi olid splendido (toredad). Tuleb võtta ette reisid Türki ja Portugali ja Lätti. Kusjuures mia madre ha adesso a Türgis (minu ema on praegu). Kusjuures qui é väga palju riisipõlde.

Torinos käisime anche (ka). Kõigist Itaalia suurlinnadest, kus io käinud olen, mi piace (mulle meeldib) tema adesso kõige rohkem.

Dopo (pärast) kõike seda eemalolemist non ho (ei ole) üldse tunnet, et voglio lavorare (tahaks töötada). Voglio reisida.

E kõige kuumem e suurem uudis on vist see, et mul on nüüd Tallinnas päris oma korter. Mida ma ei ole veel kordagi näinud (Miku tehtud video ei loe). Kalamajas.

Pildid: Alessandria; Alise ei viitsi tegeleda Torino kaardi uurimisega ja on lihtsalt ilus; Sebastien on mingil põhjusel kuri ja Raquel on selle üle õnnelik; Christian Bale!; ramkoolipoisid egiptuse muuseumi ees.

Ja kõike-kõige tähtsam asi: täna rongis oli üks kena mustanahaline mees, kes minu ja Momoga rääkima tuli. Ta tuli minuga rääkima, aga jäi Momoga, sest juhuslikult rääkisid nad mõlemad prantsuse keelt. Aga oluline selle kõige juures on asjaolu, et ta ema on pärit Ghanast ja pärast me surusime kätt ja see on nüüd ametlikult minu kõige lähem kokkupuude Ghanaga.

Kolmekümmnes mai: Molti pipistrelli (palju nahkhiiri)

Uno giorno (üks päev) oli täiskuu e (ja) mondo (maailm) läks hulluks. Vähemalt noi (meie) läksime. Francese ragazzi (prantsuse poisid) on meid nagunii hipideks ristinud e luna (kuu) poole ulgumine neile molto (väga) veider non tundunud. Giovedi (neljapäev) oli üldse splendido (tore) giorno, tutti (kõik) juhtus iseenesest. Noi lihtsalt seisime e mondo loksus ise paika. Käisime musicali vaatamas, gratis (tasuta). E nägime tutti personi (kõiki inimesi), keda noi näha tahtsime. Finalmente (lõpuks) läksid ragazzi anche (ka) hulluks. Ooo, e baarman, kellelt noi wifit sempre (alati) varastame, ulgus con noi (koos meiega) luna poole.

A venerdi (reedel) käisime katusel alla natura (loodusele) laulmas.

Ma ieri (aga eile) oli nostra (meie) koduhoovis moeshow. Päris halb. Musica oli eriti halb. Splendido osa oli päeval, kui noi piknikul siamo andate kaisime, fiume keskel. Tegime enne frittelle (pannkoogid) e ragazzi tõid muud asjad e nii noi läksimegi. Sole (päike) paistis ja uccelli (linnud) laulsid.

Oggi (täna) noi koristasime nosrta casa (oma maja). Primo (esimene) kord, ma korralikult. E sera (õhtu) noi veedame elus musica't kuulates, loodetavasti. Läksimegi. Ma hoopis teisse luogo'sse (kohta). Käisime tränafestal (peol). Ei ütleks, et see just mio maitse on, ma tantsisime e tegelt oli splendido.

No, mio italiano non é perfetto. (Ei, minu itaalia keel pole täiuslik)