Das ist Rock'n'Roll

Aeg on selline. Koolis on igatpidi tore. Õpetajad on toredad. Sõbrad on toredad. Tegevused on toredad. Meie kool on kõigeparem. Kuigi ma ei eita, et hommikuti on ikkagi nii võimatult keeruline end üles tõusma sundida, sest uni on magus.

Naljakas on saada tagasisidet oma väga vanade kirjutiste kohta. Ma isegi loen neid nii, nagu ei teaks ma, kes selle kirjutanud on. Peaaegu on meelest need tunded, miks selline asi kirja sai pandud, kuid... see pole ikka nagu minu oma. Ja siis kui keegi tuleb ja räägib, et see on tegelikult päris hea, siis tekkib tunne, et ka see kommentaar on kuskilt kaugest ajast pärit. Siuksed lood.

Kusjuures... täna on nädala algus, mitte neljapäev.

Kajakad on tagasi. Üleeile tulid.

( heavenwhere. )

Aeg läheb kiiresti. Alles oli aastavahetus. Ma ei tea, kuidas see toimub. Aga vahepea on olnud asju. Pelmeene tegime. Filme vaatasime. Raamatut lugesin. Emme käis suusatamas palju ja nüüd läheb maratonile, homme. Balli korraldame. Ma isegi ka olen natuke aidanud. Ja vaheaeg tuli ja kohe on läbi. Ja koolis on saanud näitlemas käia. Ja ettelaulmas. Ja arvestustenädal üle elatud. Ja naljakaid hindeid saadud. Ja laulud ja naerdud ja päikest nauditud igalpool. Ja kohvi joodud üle pika aja hästi palju. Ja hommikusöögiks kummikomme söödud. Ja mõni öö poolteist tundi magatud. Ja peavalutatud. Ja raamatut kirjutatud.

Ja kui hommikul varavalges on ülirõve ja kole ja vastik vihm, siis ei tähenda see seda, et pärastlõunal imeilusas päikesepaistes jalutada ei saaks ja kevadet sisse hingata ja tuule peal istuda.

Siuksed lood. Ja ma pean otsustama. Mulle väga ei meeldi valida kahe asja vahel, mida ma mõlemat tahaksin ja ei tahaks ka. Tähendab, tahan. Ma ei tea ju.

Nüüd kui ma lume mitteolemisest rääkisin, otsustas see sama ilus valge asi mu sõnu mitte kinnitada ja tegi kiire tagasituleku. Praegu on õues hästi ilus (ja Kakumäel vist pole elektrit ja siingi tahab tuul tuppa tulla). Eks näis kuis hommikul asjalod on.

Super falling asleep in your clothes.

Üks öö nägin unes (nüüd mul hakkas kummitama Viimse Reliikvia laul... "üks mees nägi unes taevaliku õiglust ja hakkas seda kuulutama sellest päevaste peale..." või kuidas ta käiski) vanavanaema. Hästi ilus unenägu oli. Kurva alatooniga, kuid jättis hinge hea tunde.
Eilne päev oli mitmes mõttes tore. Näiteks saime ametlikult teada, et me läheme lumelinna ehitama. Ja Leini soovis mulle head nimepäeva. Ta oli ainuke, kes selle ise avastas. See oli armas. Ja õhtune-öine väitlustegelastega filmivaatamine-maffia mängimine oli ka ülitore! Kuidagi täpselt see, mida mul vaja oli. Päris naljakas oli üle pika aja kell seitse hommikul koju jõuda.
Ning täna, kui telekast oli eurovisioon, Ines laulis, siis oli basseinide juures kõige ilusam ilutulestik üldse. Ses suhtes, et siin elades olen ma neid juba päris kõvasti näinud, aga see oli ikka võimas. Värvid sobisid kokku ja kestis kaua ja vallutas terve taeva. Lemmik.
Lisaks... Iiris oleks pidanud võitma. Kuid saade iseenesest oli väga hästi tehtud. Päris palju tuttavaid inimesi oli laval.

Lumega on ikka kehvasti. Reedel ei olnud, sel päeval oli ilus.

(Ja see all pildil olev tüdruk sai endale nime. Astrid.)