December 24, 2009

There's nothing inbetween

Esmaspäeval sadas taevast alla kõige ilusamat laia, paksu, keerlevat, langlevat lund. Mina sõin jäätist ja jalutasin läbi selle paksu saju bussipeatuse poole ja mõtlesin, et kuidas nüüd saab olla nii, et väljas on nii ilus ilm ja ma ei saa päris hästi aru, miks mulle talv meeldima peaks. Ja siis ma mõtlesin, et miks ma seda mõtlen, sest see just oli mu lemmik talveilm. Aga jäätis oli imehea.

Sünnipäevapidu(d) oli väga tore. Siis hakkaski juba vaikselt lund pilduma, see tegi asja veel paremaks. Pärast pidusid mõtlesin ma aga endale hästi suure stressi ja siis mõtlesin ma end haigeks. Nüüd ma siis lakun oma haavu. Sellest hoolimata jõudsin ma kõigile jõulupidudele, kuhu pidin jõudma, kuigi ehk lahkusin vara. Ja jõudsin ka Tartusse, et vanalinn üle vaadata ja Miisule pai teha ja magada. Tartu on sanatoorium. Ja enne kõike seda jõudsin ka emmele lehvitada, enne kui ta läks maale, kus pole jõule ega aastavahetust. Vot siis.

Nüüd on siis Metropol ja Michelle ja küünlad. Tallinna vanalinnale viskasin ka pilgu peale. Tartu oma meeldib ikka rohkem, kuigi siin on mõnus pontsakas kuusk. Tegelikult on mul isegi natukene jõulud, täna olid mul isegi natukene jõulud. Kuigi tundusid kuidagi valel ajal olevat. Nagu oleksime jõule kuskil oktoobris või märtsis pidanud. Niisama.

Ma tunnen, et saan endast paremini aru ja ei saa kohe üldse mitte.

December 04, 2009

You already know how it ends.

Ma näen viimasel ajal nii imelikke unenägusid. Just oli jälle see kõige hullem unenägu, kus mu keha ei allunud jälle mu kontrollile. Ja täna oli kuidagi kurb-õnnelik lugu. Mõlemad kusjuures toimusid siin samas kodus. Õudusunenägu oli selles suhtes tore, et ta oli minu jaoks esimene (millel ma olen tähele pannud), et mul on soundtrack. Mu unenägudel on soundtrackid. Sellel oli väga hea!

Aastavahetusel on täiskuu. See pidi küll igast pingeid ja võtlusi hea ja kurja vahel ja kõike muud seesugust kaasa tooma, aga mina kuulsin ainult seda kohta, et aastavahetusel on täiskuu. Ja see tundus nii ilus. See tundub nii ilus. Raudselt on pilves.

Magada tahaks, aga ei jõua. Ajaliselt ei jõua. Füüsiliselt ei jõua kõike muud :)

Lisaks sellele arutasime eile Triinuga, et ongi tegelikult imelikud ajad. Väga palju imelikke asju juhtub. Selliseid, mida ei oskaks oodata. Üllatavaid nii halvad kui heas mõttes.

December 03, 2009

Jääkarukäpad

Vanaema kinkis mulle sussid,
Viimasel ajal on olnud hoopiski niipidi, et mul on hästi palju erinevaid emotsioone ühel ja samal ajal, aga nüüd nad enam ei tekita tunnet nagu mul poleks emotsioone. Nad lihtsalt ongi samal ajal. Aga millegipärast on mul praegu tunne, et ma saan hakkama. Ma ei tea, kust see tunne tuli, sest tegelikult... Võib-olla on ta hommikuks läinud.
Tahaks raamatut lugeda, aga vist ei ole aega.