June 30, 2011

Ma elan sellises maailmas.



Ma elan sellises maailmas, kus mu kassile ei meeldi suupilli hääl. Ta muutub sellest isegi nii kurjaks, et hammustab mind. Aga muul ajal ta lihtsalt nurrub. Kass siis, mitte suupill. Ta on uskumatult kõige armsam.
Ma elan sellises maailmas, kus tuleb jalgratas rõdule panna sellepärast, et seda ei saa hoida kinnises trepikojas, sest muidu võib keegi tulla ja selle ära varastada. Muidu võiks hoida, aga naabrid ei luba, sest päeval juba oli keegi käinud lukku lahti muukimas. Ja nii peabki väike tüdruk selle trepist üles vedama ja rõdule panema. Kassil on vähemalt midagi uut rõdul, mille juures nurruda.
Ma elan sellises maailmas, kus koduteel saab tuttavate kõrval jalutada ja tühjast-tähjast rääkida ja siis naabrile aknast tervitust hõigata ja hiljem teisele naabrile jalgrattalt jalgrattale lehvitada.
Ma elan sellises maailmas, kus istudes kesklinnas väljakul on päikese käes nii soe ja muusikpoisid mängivad kitarri ja saab puhtas soome keeles purjus soome turistidega rääkida, et tulebki tunne nagu oleks välismaal.

Ja vahepeal oli sigalahe jaanipäev ja enne seda Narnia ja olla on hea.

Ning see maailm, kus ma elan, lõhnab nii hästi! Ma ainult hingakski.
Unes jooksevad pingviinid ringi ja elevant läheb sõtta ja mina panen pusletükkidest purjekat kokku.

June 26, 2011

Iseseisvad inimesed


"...neil olid täpselt meeles ilmastikuolud iga raju ajal ja nad mäletasid, mida üks või teine oli ennustanud ja kuidas ennustustest hoolimata kõik oli lõppude lõpuks siiski oma rada läinud. Igaüks neist oli oma maailmasõjas halastamatute loodusjõudude vastu iseenese eest väljas olnud..."

June 17, 2011

Kõik

June 15, 2011

Your sign is the archetype of exaggeration.









l

Helena oli tüdruk ja nüüd on naine. Andr jäi ikka Andriks. Ja enne seda oli veel Tartu. Päike paistis ja linnud laulsid ja kui piud läbi said, siis tampis vihm tolmu kinni ja jättis pilved, et lapsed saaksid kinno minna, aga kinos pole midagi.

Kuna sai piisavalt pidu ka peetud, siis vahepeal teeskleks intelligentne olemist ja tsiteeriks National Geographicut.

"In Yemen I met 12-year-old Reem, who obtained her divorce a few months after Nujood's; in doing so she won over a hostile judge, who had insisted, memorably, that so young a bride is not yet mature enough to make a decision about divorce."

"Earth will soon be home to seven billion humans. If you find that hard to fathom, try grasping how many have ever walked the planet. Using 50,000 B.C. as starting point - in 2011, says Carl Haub, 108 billion people have lived and 6,4 percent of them are alive today."

Täna hommikul, kui ma kodutrepist alla kõndisin, tuli mulle vastu Kusti. Kusti on väike poiss, kes meil alumises korteris elab. Ta vaatas mind ja ütles siis emmele: "Vaata kui ilus ta on." Ülejäänud päev ei omagi enam tähtsust.

June 09, 2011

Piiripoisid

Üks rääkimata lugu juhtus üleeile. Kuna ilm oli hirmus palav, siis otsustasime minna paadiga mere peale. Seal oli jahedam (ja ette rutates võin öelda, et ära me ka ei põlenud). Sõitsime pirtalt angaaride juurde ja tegime niisama nalja. Ma olin just lõpetanud loo sellest, et kui mul suvel midagi teha pole, siis ma võtan Narnias kummipaadi ja sõuan järve peal piirini, et siis kõik piiripoisid tuleksid ja siis on mul vähemalt selleks päevaks tegevust. Järgmisel hetkel me märkasime, et keegi jälitab meid. Tegime nalja, et raudselt on piiripoisid. Kihutasime siis eest ära. Pärast kuskil viieminutilist sõitu nad lehvitavad meile. Me selle peale ei tulnud, et lehvitaks vastu ja sõidaks edasi, vaid ikka peatusime korralikult. Selgus, et olidki piiripoisid. Tulid ja naeratasid ja küsisid, et mis me teeme ja kaua kapten ka sõitnud on ja kas luba on olemas ja isikut tõendab dokument. Ja et kas meil ikka raketid on. "Raketid?" mõtlesime Margega ja meil tulid silme ette kõik need meremiinid ja torpeedod ja suured korralikud raketid. Lisaks sellele on meil veel ka relvad ja basuukad ja tuumapommid ja kahurid. "Muidugi on!" ütlesime me uhkelt ja sarkastiliselt. Selle peale tõstis kapten üles pisikese kilesse pakitud punase raketikese. Aa... seda raketti mõtlesite. Siis piiripoisid küsisid veel igasugu küsimusi ja lasid meid minema. Selgus, et see oli kaptenil esimene kord, kui piiripoisid teda kinni pidasid. Tundub, et ma mõjun sedamoodi. Nad kas kuulsid, et ma piiriületamisest rääkisin või tahtsid lihtsalt minuga tutvust sobitada. Itaalias meid pidas ju ka politsei koguaeg kinni. Ju ma siis näen kahtlane välja.

June 01, 2011

Mida sina täna tegid?






Arutlesin teistega pikalt, et kellel on ilusam selg.
Turnisin miinide vahel ja kirjutasin neile numbreid peale.
Otsustasime Margega, et Lembitu väljavintsimisest saati külmkapis seisnud hapukoor vajab rohkem tähelepanu ja tegime küpsisetordi.
Katsetasin uusi paberlennukimudeleid.
Nägin, kuis minevik kõndis teisel pool tänavat teises suunas, ja lasin tal minna.
Viskasin jalanõud nurka.
Avastasin, et viigiMari elab kõrvaltänavas.
Võtsin vastu vabanduse, mille põhjus mul hinge näris.
Istusin noortega klaaskambris ja naersin, et nii palju on teha.
Sõitsin rattaga mäest üles.
Käisin lapstekiigega kiikumas ja sain kaks suurt sinikat.
Jõin piparmündisünnipäevateed ja kuulasin muret.

Ja pilte on teistest aegadest "... sest aega ju ei ole."