June 30, 2011

Ma elan sellises maailmas.



Ma elan sellises maailmas, kus mu kassile ei meeldi suupilli hääl. Ta muutub sellest isegi nii kurjaks, et hammustab mind. Aga muul ajal ta lihtsalt nurrub. Kass siis, mitte suupill. Ta on uskumatult kõige armsam.
Ma elan sellises maailmas, kus tuleb jalgratas rõdule panna sellepärast, et seda ei saa hoida kinnises trepikojas, sest muidu võib keegi tulla ja selle ära varastada. Muidu võiks hoida, aga naabrid ei luba, sest päeval juba oli keegi käinud lukku lahti muukimas. Ja nii peabki väike tüdruk selle trepist üles vedama ja rõdule panema. Kassil on vähemalt midagi uut rõdul, mille juures nurruda.
Ma elan sellises maailmas, kus koduteel saab tuttavate kõrval jalutada ja tühjast-tähjast rääkida ja siis naabrile aknast tervitust hõigata ja hiljem teisele naabrile jalgrattalt jalgrattale lehvitada.
Ma elan sellises maailmas, kus istudes kesklinnas väljakul on päikese käes nii soe ja muusikpoisid mängivad kitarri ja saab puhtas soome keeles purjus soome turistidega rääkida, et tulebki tunne nagu oleks välismaal.

Ja vahepeal oli sigalahe jaanipäev ja enne seda Narnia ja olla on hea.

Ning see maailm, kus ma elan, lõhnab nii hästi! Ma ainult hingakski.
Unes jooksevad pingviinid ringi ja elevant läheb sõtta ja mina panen pusletükkidest purjekat kokku.

No comments: