December 31, 2006

Mäletad, kuidas me vanglas magasime?

Elina juures kakaojooming. Pirukapäev. KUMU'l käik (spioonitüdrukud). Ilusad talveilmad. Kaisaga kohviku(loe:nudistide) jutud ja film. Volbriöö grill ja chill ja Genialistid Jumalaga! Muusikaliproovid. Magamatus. Venemaa. Klassiekskursioon Saaremaale ja Hiiumaale. Koolilõpugrill Kaisa isa ateljees. Leenu sünnipäev. Jalgpall. Iirimaa! Parakokkutulek Puurmanis. Andreasega Helenat lennujaamas oodates. Lapstega Vormsil. Helena ärasaatmispidu. Leib! Linnaskäigud Andreasega. Nn teatriõpetuseprobleemid. Teater! Õpetajatepäev. Presidendivalimine. Mati. Vangla. Tulnukad. Lollitamised Kupiga koolitundides. Playbox. Filmiõhtud. Kooriproovid. Söögivahetunnid. Romaani kirjutamine. Öised, hommikused kojutulemised.

Jumal, Kaisa, Helena, Kupi, Andreas, Kätlin, Maria-Anna, Siret - kõikeparemad.

December 28, 2006

Seksikas keha.

Jõuludest ma ei räägiks, neid ei olnud. Olid ainult mingid umbmäärased kingituste jagamise ja kuusega pühad. Iseenesest oli tore ja nalja sai palju ja süüa ka loomulikult.
Helenate kirjad olid vägaväga lahedad!

Eile päeval sõitsin ma Tartusse. Pean veelkord mainima, et ma armastan seda linna. Kohale jõudsin kuskil kuue paiku. Istusime Jumalaga maha ja rääkisime kõik rääkimata jutud ära, vaatasime hulgaliselt videoid ja avastasime lõpuks, et aega polegi nii palju, kui me arvasime. Tegime end ilusaks, käisime apteegis ja läksime kluppi. Kolme tunni vältel, mil me seal ootasime, avastasime umbes vägamite korda, et me ei ole klubiinimesed. Me masetsesime, vingusime, olime väsinud ja ei saanud aru, miks kell nii aegalselt liigub. Õnneks saime veidi aega üht Jumala tuttavat ahistada ja seeläbi tekkis vingumisse väike paus. Lõpuks leidsime endale ühe vaiksema nurga ja olles seitse korda samale mehele öelnud, et meil ei ole tuld, sattusime jälle jutusoone peale. Väsimus oli selleks ajaks päris suur ja hääl kõva muusika tõttu juba kähisev. Järsku kuulsime kaugusest tuttavat viisi ja häält. Me tõepoolest jooksime ühest Illusiooni otsast teise ja jõudsime täpselt siis lava ette kui kauaoodatud Genialistid 'seksikat keha' mängima hakkasid. See oli parim! Viimati kui me neid kuulamas käisime, siis jäi just see lugu puudu. Me kaifisime kui hullud. Genialistid olid väga vähe laval. Kui me siis riidesse panime, selgus, et see sama sõber, kellega me ennist rääkisime, võttis mu nalja ('Sa oled autoga? Oh. Sa viid meid pärast koju.') tõsiselt ja me saimegi autoga koju. Aitäh. Koju jõudsime poole nelja aegu. Jumal muidugi unustas mulle enne mainida, et Annakas tuleb öösel aastavahetuseks koju. Igatahes istusid siis kõik lapsed teleka ees ja suhtlesid just saabunud õega. Enne magamaminekut jõudsime veel teed teha, et vähegi oma kadunud häält tagasi tuua. Nii saabus öö.
Järgmine päev möödus teleka vaatamise tähe all. Ja õhtul tuli Pille ja viis mind koju.

December 27, 2006

Idioot.

"Sulle on mõlemalt Helenalt kiri," teatas sõnum emmelt, kui mina olin juba tund aega istunud Tartu bussis. Sealt samast bussist leidsin endale ka mehe, Jumal teab kuidas.

Nüüd teen ennast ilusaks ja vaatan, mis Tartul mulle pakkuda on.

December 23, 2006

Kass silus vurru

ja lõi nurru.
Nurr ei nurisenud ja talus.
Nurrul polnud üldse valus.
/Nurr - Ilmar Trull/

Postitöötajad tõid minuni Kaisa saadetud paki (või noh tõid mulle lähemale ja ma läksin ise järgi). Pakki on nii uskumatult tore saada. Aitäh, tüdruk! (Järgmine kord ole palun ise ka karbis.)
Ja päkapikud tõid mulle punase küüneviili. Sellest tundsin ma juba ammu puudust! Siiamaani sujub päev väga hästi.

(Ma unustasin tulnukatest rääkida. Igatahes kolmapäeva hommikul läks mu emme jälle välismaale ja oh-seda-imet kui ma koolist koju tulles leidsin jälle kollase telgi oma vana koha pealt. Siiski, seekord see ei helendanud, kuigi päris pime oli. Neljapäeval polnud mul sellise asja märkamiseks enam aega, aga reedel oli telk igatahes jällegi otsad kokku tõmmanud ja minema jooksnud.)
...ja kui siis emme mind kell 11 (või oli see 9?) üles ajas, käskis arvuti kinni panna ja riided vahetada (viimase peale urisesin ma kurjalt, et ei jaksa), ei saanud ma midagi aru. Igatahes ka järgmine kord ärgates oli pime ja hetkeks tabas mind paanikagi, et on juba järgmise päeva õhtu ja ma olen leivaküpsetamisele totaalselt hiljaks jäänud. Siiski oli kell õnneks alles pool seitse ja eelmine äratamine oli vastupidiselt minu arvamusele eelmine õhtu toimunud. Nii ma paningi silmad uuesti kinni ja ärkasin alles kell kümme, olles 14 tundi maganud...
Rekordi tegin ka, 37 tundi olin üleval.

December 22, 2006

Mari on "geenius"

See kõik sai alguse kolmapäeva õhtul, kui ma pakkimispaberite ja kinkidega teleka ees istusin ja neid ühendasin. Neljapäeval oli koolis nn jõulupäev, mil need kõik eelnevalt pakitud kingitused teiste vastu vahetati ja muidu igasugustes töötubades ringi käidi. Kingitused olid igatpidi vahvad ja nalja sai palju. Pärast kooli jooksin koju, et siis pea pesta ja linna joosta. Läksime lapstega õhtust sööma. Istusime siis viiekesti, mina, Andreas, Kupi, Maria-Anna ja Kätlin, sõime kalleid toite ja naersime iga asja peale. Lisaks lõbustasime ennast pastakatrikkidega nagu korralikud lapsed kunagi.
Sealt edasi viis tee Andrease poole filme vaatama. Uhkus ja eelarvamus, Autod, Rahvuslik aare ja LOTR II leidsid tee telekasse. Tekkide ja patjade vahel unega võideldes saabuski hommik. Lõpuks olime me Mariga ainukesed, kes hetkekski sõba silmale ei saanud. Kõige rohkem und leidis vist Kätlin, sest tema oli veidi haige. Hommiku jätkuks läksime Mariga kooli hääli lahti laulma ja siis kirikusse kontserdile. See oli isegi päris ilus ja vastupidiselt Marile, olin mina suhteliselt ärkvel.
Kirikust haarasin ma jällegi Andrease sõbraks. Hüppasime läbi Prismast ja läksime kooli. Kuigi normaalsed inimesed täna ehk üldse kooli ei näinudki, suutsin mina seal kaks korda käia. Seekordne leibade tegemine oli eriti friik. Nii hullud me pole veel kunagi olnud, eks see tulenenud ka magamatusest. Me lagastasime, mässasime, ei saanud millestki aru ja tegime kõikvõimalikke lollusi, kas siis kogemata või meelega. Leiva maitset peaks siiski tuju kõige rohkem mõjutama ja see oli meil küll ülimalt hea.
Kokkuvõtteks saan vaid öelda, et seda tuleb korrata!

December 18, 2006

Ei, mitte talvel. Õhk oli kahtlemata kevadine.

Varsti ma tõepoolest lihtsalt ei räägi enam, sest keegi ei kuule mind. Alustades emmest ja lõpetades matemaatika õpetajaga. Ma ei jaksa ju nii palju tühja juttu ajada või siis ennast koguaeg korrata. Või siis hakkangi ainult endale rääkima. Kuigi viimasel ajal on mul tekkinud raskusi endast aru saamisega, kuulen küll aga ei mõista päris hästi. Teised tavaliselt ei kuule, aga kui kuulevad, siis saavad aru küll. Imelik.

Eile, kui ma oma vanades saksakeelsetes vihikutes sobrasin, tuli mul suur igatsus mõne õpetaja järele. Nt Schnell ja Hutschgau on ikka veel ühed mu lemmikõpetajatest, aga nende valvsa pilgu all ei saa ma arvatavasti kunagi enam õppida (kui just ma Saksamaale ei lähe). Lihtsalt tuli igatsus.

Lessa, kelle mõistus oli kummaliselt välja lülitatud, säilitas ainult niipalju teadvust, et mõista, et tegelikult on ta lennuvõimetu.
Kogu ülejäänud taip ja tunne olid koos Ramothiga lennus. Ja teda, Ramoth-Lessat, elustas piiritu võim, tema tiivad kandsid teda pingutusteta hõredate kõrguste poole, läbi tema keha lainetas erutus, erutus ja - iha.
Ta pigeb tunnetas kui nägi teda jälitavaid tohutuid isaseid. Ta põlastas nende saamatuid jõupingutusi. Sest tema oli kergetiibne ja vallatu.
/Anne McCaffrey - Lohelend/

December 16, 2006

Lumi on rohkem talv kui roheline.

Täna hommikusöögiks oli jäätis. Juba pikka aega pole nii olnud, viimati oligi vist suvel.

Neljapäev ja laupäev möödusid suht kinkide otsimise tähe all. Küll see on keeruline! Praeguseks on enamus olemas ja need, mis puudu, on peaaegu välja mõeldud. See aasta on raamatud populaarsed. Üldiselt mulle meeldib kingitusi teha.

Eile käis Kupi minu pool. Vaatasime Tühiranda ja Tabamata imet. Sellest ma parem ei räägi, et me vaatasime kogemata kõigepealt Tühiranna lõpu ära ja siis alles algusest lõpuni. Hea oli ta sellegipoolest, kuigi ma pole päris kindel, et ma aru sain.

Ja Jumalale teeks ma lihtsalt pai, küll läheb paremaks.

December 12, 2006

Jälle tulnukad?

Mõne nädala eest ilmus mu naabermaja külje alla meetri kõrgune valge kast, otse teeraja peale ja selle kõrvale suur auk. Loomulikult ei julgenud ma pikka aega sealt mööda kõndida, kuid pika peale harjusin sellegagi ära. Täna aga koju tulles ei leia ma teerajalt eest kasti vaid selle asemele või ümber on ilmunud suur kollane helendav telk. Täpselt sinna samasse puude alla, maja kõrvale, kasti peale, augu kõrvale. Ja see ei ole miski tavaline matkamistelk. Igatahes liikusid ebamäärased kujud seal sees ja tundsid end päris mugavalt. Eks ma pean nüüd jälle teist teed mööda kõndima hakkama.

December 10, 2006

Playbox.

Mari-Setu said ka vanaks eile. Käisime ja tähistasime, jõime veini ja rääkisime teisi taga. Oli küll tore, kuigi ööseks ei jaksanud jääda. Täna käisime poistele kaasa elamas. Tubli teise koha said ja võitsid publiku südame! Ülejäänud päev (kaasa arvatud trollisõidud) veetsin geograafia kaarti õppides. Natukene on peas ka.

Keskpäeval käisime emmega poodides ka. Avastasin jälle uue asja. Sellega olin juba ära leppinud, et mul suur jalg on, no nii kolm kuni neli numbrit suurem, kui tavaliselt riiulitel olevad saapad, aga et õiges suuruses saapad mulle lihtsalt enam jalga ei lähe, tuli üllatusena. Nojah, mis teha, ju siis mul ei ole sellised jalad nagu praegu moes on, proportsioonidest väljas vms. Ja see üks seelik, mis mulle meeldis, ei läinud selga ja see teine maksis 1700.- nii et jällegi sain ainult sokid. Poes käimine on nii lõbus tegevus.

Koju tulles hakkas mul kahju neist, kes jõuludel lund ei näegi, sest vilkuvad tulukesed tõesti ka on kurvad lumeta.

December 09, 2006

Laupäevahommik.

Näib nagu loeksid päkapikudki minu blogi, sest täna leidsin ma oma saapa seest kommid. Ehk hakkasin liiga vara virisema...

Kas mahamagamaga igavese magamani või igavese magamaga mahamagamani?
/Laura Peterson

December 08, 2006

Lumi?

Täiskasvanu on ikka päris raske olla. Vähe sellest, et koguaeg tark ja korralik olema peab, ei käi päkapikud ka enam. Mismõttes nad enam ei käi? Jõulukalender mul küll on veel, kuid sedagi see aasta ainult üks. Kuidas see kõik nii järsku sündis?

Lugesin oma romaani läbi. Üritasin mitte tähele panna neid paljusid vigu, mis seal olid, sest nemad saavad alles veidi aja pärast parandatud. Igatahes oli jutt päris mõttetu. Siin-seal leidus paar head hetke, kuid oli väga märgata, et see aja peale kirjutatud on. Pealegi kipun ma nagunii väga kiirustama, sest minu peas on pilt ju nii selge ja seepärast arvan ma, et seeteistegi jaoks iseenesestmõistetav on. Eks näis, mis sellest lõpuks saab.

Täna bussis nägin kaht tüdrukut, kes olid saanud korraliku kasvatuse ja nätsu ja salvräti prügikasti viskasid. Mida nad aga ei näinud, oli see, et viimasel põhi puudus. Keda siis prahi maha kukkumises süüdistada, noori, kes jutuhoos põhja puudumist ei märganud, linnavalitsust, et ta prügikastidel hoolsamini silma peal ei hoia või gravitatsiooni?

December 04, 2006

See'p see ongi.

Täna oli üleüldiselt tunda igal pool väsimust ja mitte-viitsimist. Lapsi oli koolis vähe ja needki, kes olid, virisesid. Mina ehk jällegi kõige rohkem. Nädalavahetus möödus kah kuidagi kahtlaselt kiiresti. Eile päeval olin ma veendunud, et üks vaba päev peab veel olema, aga võta näpust. Igatahes sain Tõe ja Õiguse läbi loetud ja isegi natuke inka referaati tehtud, nii et tegin peale magamise ka miskit kasulikku.
Homme on geograafia töö ja kuigi ma olen tõepoolest kaks tundi geo raamatut lugenud ja töövihikut täitnud, ei ole mitte kui midagi meelde jäänud. Mullad lihtsalt ei sobi mulle.
Ja uue hobi leidsin ma ka endale. Nüüd käin mööda korterit laualambiga ringi, sest ma avastasin, et see on minu jaoks ainuke piisavalt valgeks tegev lamp. Tunnen teatavat sarnasust vana ajaga, mil käidi küünal käes mööda maja ringi. Ära kustus küll iga tuulepuhangu peale aga vähemalt ei pidanud koguaeg juhet ühest stepslist teise toppima.

"Ah... küünalt ei pannudki. Järgmine kord paneme siis kaks," rääkis emme esimese advendi lõppedes.

November 29, 2006

Täna teatris istus Kupi kõrval Kristjan Sarv.

November 28, 2006

Ekstreemum.

Käisime Andreasega filmi 'Legend Christian Hosoist' vaatamas. Päris hea oli! Alvarit nägin ka seal. Ma arvasin, et ta ei tunne mind ära - ei tundnudki. Siiski mina, OPADi tulihingeline fänn, ei saanud muudmoodi, kui suutsin ta isiku juba kaugelt kindlaks teha.
Tuglase novellid lugesin ka täna lõpuks läbi. Novelliga 'Maailma lõpus' sobis Lost väga hästi kokku... kui ma ainult viimast homsesse lugemiskontrolli sisse ei kirjuta.

"Kas meie oleme inimesed? Ei, me oleme ainult lapsed, rumalad, pahurad lapsed. Tõelised inimesed elavad kuskil mujal, noil kaugeil saaril.
---
Inimlik, liiga inimlik oli kõik mu ümber! Liiga piiratud, liiga mõistuslik, liiga väike sellele, kes on elanud hiiglaste hulgas keset ääretust!"
/Tuglas - "Maailma lõpus"

November 26, 2006

Birgiti roomamisaastad.

Vaatasin just läbi paaritunnise video beebi-Birgitist. Kuidas tüdruk ikka igaltpoolt välja kukkus ja igasugu rõvedusi sõi. Terve minu esimene eluaasta on jäädvustatud. Ma olin päris naljakas, muidugi mitte nii naljakas kui teised, aga ikkagi.
Sünnipäev läks üldiselt hästi. Hommikul ärgates leidsin eest kaks lillekimpu, mõlematelt emmedelt, ja kirja-kaardi Helenalt. Tähh tüdruk ^^. Muidu selleks ajaks ei olnud mulle veel üldse kohale jõudnud, et sünnipäev on. Koolis oli ka tore. Leenu ja Kupi olid mulle mõlemad koogi teinud ja kakk Mati saatis oma raamitud pildi mulle. Süüa sai väga palju, kuna esiteks oli koolis hea toit, siis olid tordid, leivad ja kommid. Kaks korda lauldi sünnipäevalaulugi. Kuna õhtul olid roosad käärid, siis sai jällegi terve päev hommikust õhtuni koolis veedetud (Roosad käärid rokkisid sajaga!). Õhtuks sõitis ka Jumal mulle külla ning tema ja Kupi ja Noa-h'iga tegelesime ja rääkisime ja sõime päris kaua aega. Siinkohal mainiks ka Triinu tehtud kaarti, mis oli väga filosoofiline (!) ja Jumal näitas meile videoid sellest, kuidas ta terve Tartu täis kirjutas, et 'PÕS Birgit 18'. Üldse olid kõik väga toredad ja kannatasid minu virisemist ja 'täiskasvanute nalju'. Kallipai teile!
Nüüd ma siis istun siin Noa-h'iga, keerutan inglitiiba sõrme ümber ja mõtlen, et Andreasel ja Kessul oleks võinud ikkagi rohkem rohelist kangast olla.

November 18, 2006

Tulnukad vanalinnas.

Võibolla olime meie Maria-Anna ja Kätliniga ainukesed, kes märkasid, et vanalinn tulnukate poolt veidikeseks ajaks ära rööviti või vähemalt terroriseeriti. Ja kui siis veidi aja pärast vanalinn jälle nähtaval oli, oli sinna lähedusse tekkinud ka suur H-tähe kujuline maja. Kooli kõrvalt üle lahe vaadates olime sellele kõigele tunnistajaks. Alguses oli vanalinna kohal suur must laik, mille keskelt üks tuluke paistis ja kuskil pool tundi hiljem olid vanalinna tuled tagasi ja H-maja nende kõrval. Mis see muud ikka olla sai kui tulnukad.
Just selliste sündmuste pärast tulebki ka laupäeviti koolis üheksa tundi veeta.

November 16, 2006

Fools like me.

Natukene aega ei jõua ma bloge kirjutada eriti, kuna olen süvenenud ühte teise kirjutisse... ja tähtaeg aina läheneb.
Koolis on päris tore elu. Söögivahetunnid on sisustatud väga omapäraste ja filosofeerivate vestlustega. Lisaks sellele, oli näiteks eile meil ainult neli tööd. Õppida ma ei viitsi. See, et koju jõudes pea valutab, on suht tavaliseks juba saanud.
Nii ongi.

November 11, 2006

Karpidepidu.

Emme ostis kaks uut tooli ja mina muutusin seepeale kurvaks, et tema saab koguaeg asju, aga mina? Niisiis andis ta nende toolide pappkarbid mulle. Ma olin unustanud, kui palju rõõmu kahest suurest pappkarbist on. Loomulikult ronisin ma sinna sisse ja kohe päris kaua tegelesin nendega. Ehitasin maja ja tegin nad tooliks ja kleidiks ja mõtlesin välja kõikvõimalikke muid kasutusvõimalusi. Seda ma ei teadnudki, et nende sees nii palav on!

November 10, 2006

Torquato Tasso.

...ja peale selle? Mulle meeldib Elinaga koju jalutada.

November 06, 2006


Nii ongi hea.

Esimene lumesõda.

Miks ma kirjutan töövihikutesse pea alati harilikuga? Ses suhtes on see arusaadav, et ma tahan ära kustutada, kui midagi valesti läheb, aga ma ju ei kustuta vaid tõmban maha ja kirjutan uuesti. Ju see ütleb ka midagi inimese kohta...

Ning miks kõik seda pikka nädalavahetust vaheajaks nimetasid? See ei olnud ju. Millal päris vaheaeg tuleb? Millal ma Tartu saan?

November 04, 2006

Langev lumi.... liiga vähe on sõnu, et seda kirjeldada. Nii ilus oli.

Kui ma siis läbi lumesaju kodu poole jalutasin ja üht lumepalli juba kümnendat minutit tugevamaks ja siledamaks üritasin teha, meenus mulle, et väiksena, kui ma talvel pimedamal ajal üksi kodu poole kõndisin, siis tegin ma ka alati ühe tugeva lumepalli ja kandsin seda endaga koduni kaasas, et kui juhuslikult keski kuri mees peaks välja ilmuma, siis saan ma teda vähemalt lumepalliga visata ja ehk see aitab natukenegi. Siiski mees ei tulnud ja lumepalli viskasin ma vastu kodumaja seina puruks.

October 31, 2006

Now we can swim any day in november.

Ja ujumisest pole asi tegelikult üldse kaugel, sest täna kooli minnes (jah, ma käin vaheajal ka koolis) oleksin ma peaaegu kuus korda ära uppunud. Sügavad porilombid, mis alguses tunduvad vaid märja läikiva teena, ründavad alt, pritsivad autod kõrvalt ja sadav vihm koos tuulega ülevalt ja siis mina imestan, et kust ma küll selle köha saanud olen...

Just hetk tagasi sain Kaisaga üle pika-pika aja rääkida, msnis muidugi, aga mitte üldse piisavalt. Tundub siiski, et tal läheb Ameerikas hästi ja usklikuks pole ta veel hakanud (kuigi pea iga nädal kirikus käib küll). Neil pidavat olema seal halloween täies hoos (sellega meenub mulle, et kuskil on mustad kassid neljapäevani kaitse all, justnimelt halloweeni pärast). Selle tüdrukuga tahaks kohvikusse maha istuda ja lihtsalt rääkida. Miss u!

Parakokkutulek oli ka. Võrreldes eelmistega oli viimane kõige igavam, kuigi ka tal olid omad võlud. Näiteks see koht meeldis mulle väga (!) ja naerda sai, nagu ikka, palju.

Vabal ajal kujutan ette, et tool ja laud on trummid ning mina väga võimekas trummar. Siiamaani pole mu elav kujutlusvõime mind petta suutnud.

October 27, 2006

Dammit.

...ja nüüd Nad vihkavad mind. Aga vähemalt andis see mulle põhjust läbi paduvihma kinnise vihmavarjuga jalutada ja kõva häälega laulda, seda polnudki ammu teinud.

Muidu on täitsa tore. Mis sest, et ma trumme nii hästi mängida ei oska nagu ma tahaksin.

Toivol on täna sünnipäev. Palju õnne.

Ning see, et Andreas mind täna ära tahtsid tappa, trepist alla lükkamise teel, ei vääri mainimist.

October 24, 2006

Helena sünnipäev.

Täna oli 16. päev järjest koolis. Tundub, et ma armastan seda kohta. Pealegi, kus mujal ikka olla, kui väljas koguaeg vihma sajab ja koolist viimasel ajal autoga koju saab? Andreas räägib koguaeg, et koju minnakse siis, kui kuskile mujale enam minna ei ole.

Pühapäeval nägin oma sõber kakku jälle. Tema nimi on nüüdsest Mati.

Täna ütles Ivo, et ta müüs mu maha. Tänapäeval juhtub ka igasugu asju.

Helenale palju õnne.
Elinale edu saksamaal.

Ps. Kas kellelgi on pakkuda head lühinäidendit dialoogi vormis?

October 16, 2006

Hnn...

Ma ei saa midagi teha, loodus on põnev. Eile näiteks nägin ma, et, ohoo, kaks kuusekäbi tõusevad lendu. Aga nagu hilisemal vaatlusel selgus, osutus üks neist punakseks käbi suuruseks linnuks, kes käbiga oksale lendas ja sealt seemneid sööma hakkas. Kusjuures ma olin alguses täiega ehmunud. Täna rääkis Kessu ka, et tema vaatas eile, kuidas üks käbi üle tee jooksis. Hiljem mõistis aga, et hiir hoopis.
Ja kui linnud lendavad kolmnurgas või noh V tähe kujuliselt, siis nahkhiired lendavad T tähe kujuliselt, vähemalt need viis eile õhtul küll lendasid.

Aga muidu? Mul pole elu.

Tegelikult käisime ükspäev Tõravere kandis tähti ka vaatamas, kuigi tähti me seal ei vaadanud. Võta või jäta. See eest Jumalat nägin küll. Vähemalt hetkeks sai jumalapuudus rahuldatud.

October 11, 2006

Loomaaialinnud.

See oli eile, kui ma kõndisin kolme kilo jahuga läbi metsa Prismast kooli poole ja nägin ühtäkki suurt kakku. Ta oli nii ilus. Kui ta oksal istus, siis ei olnud teda üldse näha aga kui ta oma laiad tiivad lahti tegi ja sügisvärvides võsa vahel ringi lendas, siis... oeh... nii ilus. Mitu minutit seisin seal ja jälgisin teda. Ma arvan, et ta oli loomaaiast põgenenud.

Aga täna, trummi tänaval, kui ma rahulikult kodu poole kõndisin, kostis järsku selja tagant kõva urinat ja järgmisel silmapilgul möödus minust suure jooksuga üks keskmist kasvu valge koer. Igaksjuhuks hakkasid naabruses olevad koerad ka kõvasti haukuma. Loodetavasti ei olnud kuulda, kuidas ma ehmatusest urina hetkel kiljatasin.

Loomad on toredad :D

October 05, 2006

Metsistumine.

Täna hommikul kuulsin ma aga esimest korda, mis häält orav teeb. Ma isegi vestlesin temaga natuke.

Koolisöögiks olid makaronid taimedega, nagu Helina ütles.

Ja kuldne sügis on lõpuks kätte jõudnud. Ilus on!

October 04, 2006

Ma nägin täna metsas jänäst. Päris enda kodumetsas. Iga aasta vähemalt korra.

October 03, 2006


Matsalus. Kupi, Leenu, Kätlin, Bätu.

Presidendivalimine. Kessu, mina, Kupi.

October 02, 2006

Sleeping in.

Ja nii oligi, et emme jooksis kell 47 minu unne sisse. Alguses arvasin ma, et pole midagi, kaks minutit võin ikka sisse magada, kui aga selgus, et kolmveerand seitsme asemel oli kell kolmveerand kaheksa, siis oli jama küll. Ma pole juba ma-ei-tea-kui-mitu-aastat sisse maganud. Mis mul muud üle jäi, kui käskisin emmel endale takso tellida, jooksin riided selga ja sama kiiresti majast välja, istusin paar minutit ummikutes ja jõudsin paari minutilise hilinemisega kooligi. Kuna täna aga oli õpetajate päev ja esimene tund oli nagunii kogunemine, siis ei juhtunud midagi hullu. Panime Andreasega prillid pähe, kleepisime habemed ette ja kinnitasime siis täpsustavad sildid ka selgadele (Reimo Füüsik 1/2) ning olimegi suurepärased õpetajad. Tundus, et meiega jäädi rahule. Lapsed, kes kooli peal vastu tulid hakkasid naerma ja kaheksandikud pildusid meid kommidega ning tegid meile süüa (raudselt oli sinna sisse sülitatud või midagi...). Kusjuures, vahepeal tunnis meid isegi kuulati.

Koor oli ka täna. Hiljem metsas kõmpides võtsin laulupiu laulud uuesti lahti ja laulsin terve tee koduni.

"No näiteks armastavad tänapäeval inimesed ohates öelda, et igasugu lugudes on ainult seks ja vägivald," selgitab Pakk. "Aga kui küsida, mis siis varem oli, siis varem oli armastus ja surm. Aga seks ja vägivald ongi armastus ja surm, lihtsalt rohkem lahti kistud."
Vahepeal on ka tore lehti lugeda.

The Postal Service - Sleeping in

October 01, 2006

Ühest sajandist teise.

Nädala eest istusin ma metsas ja õppisin (vähemalt seni ma õppisin kuniks Kessu ja Andreas minuga ühinesid). Esmaspäeval sai kooris päris palju nalja (kill, kill, kill, pooleks) ning teisipäeval olid selle aasta esimesed trummid. Mulle ikka nii meeldib trumme mängida (oskamisest ma parem ei räägi)! Neljapäeva-reede veetsin ma looduskooli raames Matsalus. Ööbisime samas kohas, kus me paar aastat tagasi jaanipäeva veetsime. Käisime läbi ranna-, puis- ja luhaniidud, tegime palju pilte (ja kustutasime palju :P) ja hüppasime heinapallidel. Heinapallid olid kõige toredam osa. Üldiselt ei olnud väga põnev/tore, kuigi Leenu, Helina, Kätlini ja Kupiga lapsi taga rääkida oli tore.Tagasi jõudes sõi kodus ja läksin siis Kessu poole ööseks. Andreas tuli ka filme vaatama. Järvemaja on ikkagi hea film. Läksime igaksjuhuks hilja magama ja hommikul ärkasime nii seitsme paiku (Kessu läks tööle) ja mina sõitsin koju, sõin hommikust ja läksin emmega linna shoppama. Pärast shopingut läksime Helinaga KUMUsse kunstiajalugu tegema, siis kohvikusse, raamatupoodi, kus liitus Andreas, seejärele läks mu viimane raha kohvile ja liitus Elina ning me valisime kõik koos Andreasele uued prillid. Ning siis läksin ma vanaema ja tema sõbrannadega Draamateatrisse “Gösta Berlingi saagat” vaatama. See oli isegi päris hea, kuigi ma ei saanud väga lõpust aru ja teise vaatuse ajal oli natuke raske unega võidelda (ikkagi ju kell seitse üles ärganud). Jõudsin koju, läksin magama, ärkasin hilja ja kindluse mõttes lebasin veel kolm tundi voodis ja siis oli juba õhtu ja Andreas tuli külla, et arutada, mis me homme õpetajate päeval teeme. Nüüd on jälle uni.

September 23, 2006

Õige leib.

Täna hommikul käisime lapstega (mina ,Kupi, Kessu ja Andreas) Ilvese toetuskontserdil. Birgit, Berit, Joonas, Karl, Krissu, vanaisa ja Malle olid ka seal. Kallet ja Karmenit kohtasin ka hiljem ja oma vana trummiõpetajat (aga tema vist mind ei näinud). Igatahes värvisin ma oma küüned sini-must-valgeks ja olin väga rahul kui Ivar Põllu meie kõrval kontserti kuulas. Väga tore üritus oli. Pärast muusikalise osa lõppu suundusime NO99-sse, sest oli liikvel kuulujutt, et seal on suur ekraan, mis ka oli. Lisaks sellele oli seal veel palju RAM kooli õpilasi. Ülejäänud aja veetsime seal. Ma pole päris kaua aega nii kõvasti nutnud (loe: naernud)... naljast saime vist ainult mina ja Andreas aru ("Ega see maha ei kuku?"). Istusime seal neljakesti maas ja kuulasime kõrvaklappidest, mis raadios valimistest räägiti. Raudselt mõtlesid kõik, et miskid mõttetud noored tulid siia ja kuulavad nüüd muusikat. Ning siis läks häälte lugemiseks ja suureks-suureks hõiskamiseks ja plaksutamiseks ja kallistamiseks, kui 174 häält kokku loeti. Vot selline päev oligi.
Nüüd üritan Kareninale lõppu peale teha, enne kui Andreas seda endale tahab.

September 21, 2006

Soolaga oleks parem.

Esmaspäeva ma ei mäleta. Seal oli koor, kus me õppisime laulupiu laule ja rohkem ei mäletagi. Igatahes teisipäeval olin ma haige. Midagi toidumürgituse taolist oli. Seljaarsti juures käisin ka. Ta ei rääkinud just eriti palju tarka juttu, näitas paarteist harjutust ette, mis mu seljavalu teoreetiliselt vähendama peaksid aga need muutsid veidi halvemaks hoopis. Võta siis näpust.
Kolmapäev oli tore. Kui välja arvata, et meie keemia õpetaja karjus meie peale, et me oleme lollid ja et sellise suhtumisega ei saagi keemiat selgeks ja et me ei käi koolis õpetajate vaid eneste pärast ja mul hakkas sellest nii halb, sest ma nii tahan keemiat osata ja mulle nii meeldib meie õpetaja, aga ma lihtsalt ei saa aru moolarvutustest ja siis tekkis mul sellest masendus. Päeva põhisündmus oli muidu see, et käisime Patarei vanglas. Hulkusime seal paar tundi ringi ja saime targemaks, nagu ikka. Vangla raamatukogust sai raamatuid kaasa võtta. Haarasin ühe Doris Kareva, 'Vari ja viiv'. Tema on suht surma ja armastust täis ja leht, mis peaks omama numbreid 19 ja 20 on välja rebitud. Nii tore on mõelda, et kellelgi on (nüüd) minu raamatu leht. Ei tea, kas ta on kurjategija või sealne töötaja või mõni tore teismeline, kes tervet raamatut ei tahtnud ja võttis ainult selle ühe kõige masendavama luuletuse, mis nii hästi sel hetkel tema tujuga kokku läks. Tegelikult tahaks teada küll, mis seal lehel oli. Õhtul käisime Andreasega pizzat söömas ja siis jalutasime mööda vanalinna, sest tal oli bussini veel aega. Elina oli kuidagi kahtlaselt õnnelik meid nähes.
Täna sai Kupi ka terveks ja tuli kooli. Karenina pole ikka veel läbi saanud. Ma ei saa aru, miks ta ei saa läbi, kui ma teda ei loe?

Ei tea eestlast, kes kord laulu kätte kärvas... vot.

September 17, 2006

Kui saaks teha teisiti.

Reede hommikul ärkasin üles kindla teadmisega, et terve nädalavahetuse veedan kodus kummikomme süües ja Anna Kareninat lugedes. Loomulikult see nii ei läinud. Terve reedese päeva veetsin Andreasega koolis chillides, nii et koju jõudsin kuskil kesköö paiku. Kuulasime muusikat ja sõime pelmeene. Millalgi ühines meiega ka Siret. Tema tuli ööseks minu poole ja me arutasime taaskord kõik maailmaprobleemid lahti, meie oma väikese maailma probleemid. Uni saabus poole kuue paiku. Laupäeva hommikul saatsin ta bussi peale ja siis õnnestus mul natukene ka oma esialgse plaani kohaselt tegutseda. Paar tundi lugesin ja siis jäin magama. Unest äratas mind sõnum, mis kutsus mind ööseks Kessu poole ja kuidas ma saaksingi sellisele toredale kutsele ära öelda. Vaatasime pilte ja filme ja rääkisime oma eludest ja laulsime ja naersime ja kartsime (tema kartis rohkem) ja kuskil kella seitsme ajal hommikul üritasime ennast magama sundida, et siis kümne paiku silmad lahti teha. Lihtsalt ei olnud und.

Kusjuures, Elina, ükskord sa rääkisid, et vahepeal sa lihtsalt mõtled meelega kellegi peale, et huvitav, mis ta praegu teeb, sest sulle meeldib mõelda, et mõnikord mõtlevad nemad samamoodi sinu peale ka. Eile ma mõtlesin. =)

The Postal Service - Sleeping in

September 14, 2006

Rumalus on vaimuanne.

Käisin 'Tõde ja õigus' nelja vaatamas. Mulle väga meeldis. Kui ma pärast etendust mööda vanalinna tänavaid jalutasin, siis oli pea täesti tühi. See oli päris hea tunne. Lihtsalt kõik, mida ma viimasel ajal öelda tahtnud või mõtlesin, oli seal etenduses kas siis öeldud või näidatud. Ka lavakujundus sümpatiseeris. Teater on tore.
Koolist ma väga palju rääkida ei tahaks. Keemia on kõige toredam. Võibolla hakkan isegi moolarvutustest sel aastal aru saama. Aga muidu on olukord suht hull ja koguaeg tahaks vanduda, Maria-Anna mõistab seda. Üldiselt kulgeb kõik nii nagu ikka.
Linnas on käidud, rannas lohetatud. Ikka igal pool Anna Karenina näpus. Suht tüütuks muutub see raamat juba. Tahaks vaheldust neist tegelastest, aga ei, teisest raamatust on vaid paarkümmend lehekülge läbi. Oeh.
Täna käisime jälle Maria-Anna ja Kätliniga linnateatris Tõnis Rätseppa taga ajamas ja seekord isegi oli ta kohal. Hiljem istusime Elinaga igalpool ja rääkisime. Aitäh lõuna eest.

September 06, 2006

Nii see on, kui teile nii näib.

Kolm päeva kooli möödas. Iseenesest ei ole midagi hullu olnud veel, ses suhtes, et töid pole olnud. Keemia meelib mulle. Ja need hetked, kui me istume Kupiga nt füüsika tunnis ja lahendame mingit ülesannet ja kuidas me ka seda ei lahendaks, õiget vastust me ei saa ja kui üks meist siis pool tundi hiljem avastab, et mingi arvu oleks pidanud ruutu ka võtma, siis on nalja kui palju. See on klassika. Ka need hetked, kui ma istun koolis uutel! pehmetel diivanitel ja loen 'Anna Kareninat' ja minust ühel pool magab Leenu ja teisel pool loeb Kätlin midagi muud, on mõnusad, sügiselähedased. Kui meid nüüd koori ka vastu võetakse, siis on kõik hästi. Järgmisest nädalast peaksid trummid ka hakkama.
Aga eile käisime Andreasega Linnateatri hooaja avamisel. Kui ma ei oleks selline teatri fänn nagu ma olen, siis ma käiksin seal kasvõi ainult sellepärast, et nad pakuvad tasuta kohvi ja kommi. Minu meelest nii peaksi oma publikut kohtlema. See kõik kestis kuskil paar tundi ja siis jalutasin ma läbi pimeda metsa koju. Eile oli nii ilus kuu! Tõesti, kui inimesi poleks nii palju mu ümber olnud, oleksin ma ulgunud selle poole, sest just selline kuu väärib enda poole ulgumist.

Lisaks tervitaksin ma Jumalat, et ta koolimasendusse varem, kui tavaliselt ei langeks, Helenat, sest tal on Prantsusmaal tore ja ta blogib palju, Kaisat, sest tema peab Ameerikas õppima ja poisse endast eemale peletama, sest ta on nii ilus, Siretit, sest me mõistame temaga üksteist liiga hästi ja Erikut, sest ta on uues koolis ja ma ei tea tast midagi.

Sügislõhnad.

September 03, 2006

Siin on mu kong.

Vaatasime filme Kupi pool. Saatus aga ei soosinud seda väga ja plõksis peaaegu kõigi filmidega, nii et saag kaks jäigi lõpetamata.
Viimasel suvevaheaja päeval ma lugesin kaks raamatut läbi, et kui keegi küsib, mida ma lugesin, oleks midagi vastata. Alkeemik ja Krabat leidsid oma lõpu. Krabat kusjuures meeldis mulle väga, eriti selle algus. Ja alkeemik oli jälle hea.
Esimesel oli koolis eriti mõttetu aktus. Saime teada paar uut õpetajat ja seda, et meie klassi ei tulnud kedagi uut. Pärast aktust saime Mari, Setu, Tairi ja Sepoga kokku ja sõime pitsat nagu meil juba kombeks on saanud. Meie Kupiga jõudsime muidugi just selleks ajaks, kui nemad oma pitsad lõpetanud olid. Kõht täis, liikusin ma Siretiga bussijaama, lahendasime seal kuskil tund-poolteist ristsõnu ja ootasime Missist ja sõitsime siis Tartusse. Jah, jälle. Tartus oli tore, väga tore. Lisaks trallile, mis pararahvaga tehtud sai, nägin Piiat ja Ervinit ja sain Kalle ja Karmeniga kokku. Siinkohal mainiks, et viimastel on eriti ilus korter ja see õunakook oli tõesti väga hea. Ja ei tohi ära unustada, et peaaegu terve laupäeva veetsin ma multikaid vaadates. Peaasi, et mul lõbus oli.

Homme on kool. Mulle ei jõua see ikka veel kohale.

August 29, 2006

Selles suhtes, et mismõttes nagu?

Laupäeval käisime 'Romeot ja Juliat' vaatamas. Mulle see vist ei meeldinud. Iseenesest olid tantsud toredad ja laulud olid ka päris toredad kohati aga... noh... nad surid nii mõttetult.
Pühapäeval vedasin ennast Tartusse. Seal oli Tartuff, ehk siis tartu pimedate ööde filmifestival, ehk siis raekojaplatsil on suur ekraan, kus näidatakse öösiti tasuta filme. Kust nii head mõtted tulevad? Mitte, et see film, mida me Jumalaga vaatasime suurem asi oleks olnud, aga siiski. Muidu käisime niisama ringi, rääkisime, et me oleme paksud ja sõime hästi palju ja ma kuulasin kõiki Jumala probleeme, isegi mitu korda, sest ta rääkis neid teistele ka... ja niisama oli tore. Triingi istus meiega korraks maha ja rääkis oma toredast klouniderikkast Iirimaa-elust. Jumalal on tänasest muidu 11-17.00 kool, edu talle ja reedest hakkab päris kool. Esmaspäeva õhtul chillisin Eriku ja ta sõpradega ringi. Minul oli naljakas, ma ei tea kuidas teistel oli. Erik lonkas veidi ja oli muidu igaltpoolt räsitud. Talle ja sõpradele anti peksa, õnneks midagi _väga_ hullu pole. Mu kott haiseb nüüd õlle järgi ka... ei tea küll miks...
Täna tulin koju. Tähendab ma tulin Tallinna ja sõitsin kuskil kolm korda koju, enne kui päriselt siia jõudsin. Iga kord suutis Andreas mind takistada. Küll tõi ta vabanduseks, et me peame minema ja end nahaga-meisterdamis-ringi registreerima (ma ei tea kuidas ma leian aega, et seal käia) ja vihma käes seisma ja sööma minema. Leenu oli ka meiega. Igatahes käisin ma enda esimeses sõidutunnis. Selles suhtes, et Andreas juhtis ja mina istusin taga ja mõtlesin, et unes olen ma päris palju autoga sõitnud. Siis tuli emme ja andis raha ja me läksime ostsime pizza ja sõime seda kuskil nurga taga nagu parmud kunagi. Homseks planeeris Andreas mulle filmivaatamise Kupi pool.

Täna on Sireti sünnipäev. Palju, palju,....., palju õnne!

August 25, 2006

Kui sul on pikk nimekiri raamatutest, mida sa pead lugema ja sama pikk nimekiri raamatutest, mida sa tahad lugeda ja lisaks neile veel suur hulk juba pooleliolevaid raamatuid, siis jääb ainult kaks võimalus. Minna riiuli juurde, võtta sealt 'Alkeemik' ja see uuesti läbi lugeda või üldse raamatute lugemisest loobuda.

Päris.

Täna-öösel-me-ei-maga üritus toimus Helena juures. Helena emme oli nii palju nii head toitu muretsenud, et ma ainult sõin. Alguses oli hea aga pärast oli kõht juba liiga täis. Aga tore oli, kuulasime teemasse laule, talletasime Helena iga liigutuse oma mällu... ja märkamatult sai kell kuus ja Helena kodust sai lennujaam ja kõik olid kurvad. Nüüd peaks ta juba oma uues kodus olema ja meil ei jää midagi muud üle, kui oodata, et ta endast märku annaks.
Siis chillisime kaua Kupiga linna peal, kõikudes une ja ärkveloleku vahel ja läksime kooli. Leenu tuli ka. Eks näis, mis selle asjaga seal saab.

Kaisa on ära. Helena on ära. Ave on ära. Raske on.

August 24, 2006

Para.


Seekord oli kõigeparem!

August 16, 2006

Käsnakalle.

Pühapäeval käisid meil Kaarel, Mirjam ja Leena külas Kaarli ja emme sünnipäeva tähistamas, kuna juhuslikult on need samal päeval,
Esmaspäeval ma magasin.
Teisipäeval saime Kupi, Mari ja Tairiga kokku, istusime Moskvas ja rääkisime teisi taga. Hiljem ühinesid meiega ka Andreas ja Helena ja siis leidsime me end juba vanalinnas tornides ronimas. Väga lahedad tornid olid, kahjuks seekord ei suutnud me piletimüüjat veenda, et me oleme eelkooliealised vms. Samas viis krooni pole eriti suur raha ka.
Täna käisime Helena, Kupi ja Andreasega Väänas Käsnakallet ja Lotr'i esimest osa vaatamas. Käsnakalle oli põhiline ja Andreasel oli õigus, mulle meeldis see.
Korralikul suvel peab vähemalt üks kord vihmast läbimärjana koju jõudma, täna oli see kord. Lisaks sellele nägin välgu ära ja kuulsin mürinat kah. Igati kordaläinud ettevõtmine.

Igatahes Leenu sünnipäevapilte (, mis toimus väga ammu) saab näha siit http://s107.photobucket.com/albums/m310/futsk/kakstuhatkuus%20synna/
Ja kui kedagi peaks huvitama, siis parapilte näeb http://www.para-web.org/ParawebiVIIkokkutulek/

Jumal on ka Tallinnas, aga tema ei suhtle minuga imelikel põhjustel.

August 12, 2006

Palju õnne, emme!

Kaisa on Ameerikas. Viimaste andmete kohaselt elus ja terve.
Igatahes paar tundi pärast Kaisa lahkumist oli Ave ärasaatmispidu Võidus. See koht on vist populaarne. Väga-väga tore oli seal ja igasugu inimesi sai näha, nt Jansat, keda üle aasta vist näinud polnud. Peol sai trallitatud ja tantsitud kuskil poole kolmeni (pildisüüdistus http://lendur.j005u.net/thumbnails.php?album=8 ), et siis koju sõita taksoga ja järgmine hommik pool kolm üles ärgata. Oh see oli luksus! Esimese asjana tormasin Trummi poodi ja ostsin sealt vanilje jäätist, kuna emme oli koju ploomimahla ostnud. Ploomimahlaga jäätisekokteil! Rohkem ma sel päeval ei teinud. Reedel käisime Kupiga poodides ja õhtul kudusin endale mütsi, valmistun juba talve tulekuks.
Emme sünnipäeva puhul käisime Geki ja Tiinaga 'Järvemaja' vaatamas, mis oli minu meelest hästi tore film, selline armas.

Aga mäletate, kuidas ükskord jõime viina...

August 09, 2006

The Hardest part.

Helena, Andrease ja Kupiga käisime Vormsil Andrease vanaemal külas. See oli eriti tore reis ja jäi lühikeseks, kuna läksime esmaspäeva varahommikul ja tulime täna hommikul. Kui me Helenaga kahekesti täispuhutud padjal läbi külma vee purjelaua järel libisesime, siis tundus küll, et suvi alles algas. Ja ma nägin maailma kõigeilusamaid langevaid tähti! Ja need pannkoogi valmistamised ja koera päästmine basseinist ja külakiigel kiikumine ja pikad jalutuskäigud ja alias sadade sääselaadsete loomadega (tikuvõileib) ja sõrnikud ja lammaste tagaajamine ja kõik need imeilusad fotod, mis ma oma mällu salvestasin, sest fotokat me loomulikult ei võtnud kaasa. Urr kui tore oli!
Klaasist kodulinna jõudes läksime aga lennujaama ja lehvitasime Kaisale valge taskurätikuga, kui ta tundmatusse tulevikku sõitma asus. Miss u! Varsti on ta Ameerikas.

August 06, 2006

Ega see maha ei kuku?

Toredaid üritusi on olnud palju.
Andreasega käisime Helenal lennujaamas vastas, mis oli ülinaljakas. Pärast tulid nad siia ööd veetma ja me nägime esimestena kõiki pilte! Siis tuli Kaisa ärasaatmis-sünnipäevapidu Võidus (www.pildialbum.org/user/redlemon), kus oli ka täitsa tore. Isegi Jumal tuli sinna rääkima, et kõik on nii pekkis (küll ükskord läheb paremaks^^). Ning seejärel läksime Andrease ja Helenaga Leigo järvemuusikale vihmakeepe müüma. Arvestades, et päike paistis ja suurel enamusel olid keebid kaasas, tegime me väga head tööd, kui me müüsime 36. Seal oli ka väga kift. Langev täht ja lohelennutamine.
Ja järgmine nädal tuleb sõituderikas. Eks näeb kas magada ka saab :D

July 31, 2006

Ainult unustamiseks.

Helena tuleb teise varahommikul (kuskil pool kaks) Prantsusmaalt tagasi (, et siis sinna kuu lõpus uuesti minna) ja Leenu peaks ka millalgi tulema. Ja kuna nemad kaks olid ära, ning Elina ja Ave töötasid, käisime meie Andreasega mööda linna ringi ja puhusime (seda kõige otsesemas mõttes), ostsime tema kinkekaartide eest raamatuid, käisime kangapoes ja jõime kakaod/jäätisekokteili. Täna näiteks istusime Virus ja üritasime kaks tundi aru saada, kas üks turvamees oli mees või oli naine. Selgus et oli naine. Vahepeal käisime ka Elinat töö juures tüütamas (ja kui teda seal polnud saime niisama tasuta teed). Tairiga käisin veel korra Jack Sparrow't vaatamas ja siis tuli seitsmes ametlik parakokkutulek.
See kokkutulek oli vähemalt minu meelest teistest täiesti erinev. Võibolla seda ka selle pärast, et ma olin enamuse aja Siretiga koos ja me rääkisime kahekesti parajuttu, tantsisime metsas või sõime. Aga väga tore oli! Sai võrkpalli! ja jalgpalli mängitud, maffiat ka, hetkeks kaartegi, lisaks sellele tantsida, laulda, naerda, süüa, juua, pahandada ja kõiksugu erinevaid mõnitusi kuulda. Esimesel ööl sadas isegi vihma, niipalju siis ilmateatest, mis lubas, et järgmised neli nädalat ei saja. Õnneks sadas ainult siis, kui me magasime. Allan kutsus meid augusti kolmandaks nädalavahetuseks Puurmani ka, eks näeb kas siis saab miskit toimuma või ei, aga võiks...

July 22, 2006

Die Ärzte!!!

Ega kellelgi ei juhtu olema Kölnis sugulasi-tuttavaid-sõpru, kes endale väga külalisi ootavad? Igatahes kui juhtub, siis tahaksin ma neist lähemalt teada saada. Või noh üks odav ja korralik hostel ajaks ka asja ära...

Peale selle... lapstega olin võsul. Sõime tasuta toitu, mängisime koronat, mõnitamisega Imagot, Jõge, laulsime karaoket ja ujusime paljupalju. Muidu oli niisama lebo. Siis suundusin Tartusse Krissu sünnipäevatoitu sööma. Anne tehtud Napoleoni kook on kõigeparem! Üldiselt saime Jumalaga endale elueesmärgi (vähemalt natukeseks ajaks), eks näib, mis juhtuma hakkab.

July 12, 2006

"I love your hair."

Esimese mulje Iirimaast andis meile taksojuht, kes oli vist kõige iirilikkum iirlane, keda ma terve reisi jooksul nägin. Ta rääkis meile ära kõik kuhu minna, mina teha Dublinis ja oli niisama mõnus. Niimoodi me jõudsimegi lennujaamast hotelli ja läksime magama, sest kell oli kuskil öösel. Ärkasime vara, sõime ja läksime kesklinna otsima. Infopunktid olid meie lemmikkohad :P. Vähemalt esimest korda sinna sattudes veetsime seal kuskil tunni, planeerides järgnevaid päevi. Juba esimesel päeval lisandusid emme asjade hulka jalanõud ja mina leidsin kaks eurot, jee. Esimene päev mööduski enamuses Dubliniga tutvudes. Suveniiripoe kaubad jäid meile lõpuks kõik pähe ja Itaalia restoranid olid ikkagi kõige paremad, Temple baris oli palju kohalikke lahedaid noori (liiga palju ja liiga lahedaid, et mina sinna sobinuks). Ja iiri ilm on peaaegu samasugune, kui inglise, ainult et päikest ja vihma on rohkem. Dublinis elaks küll. Kusjuures, kas praegu või mõni aasta tagasi oli/ on nii et pooled Dublini1,4 miljonist elanikust on alla 25 aasta vanad.
Teine päev algas väga vara (6.40 pidime juba rongijaamas sõiduks valmis olema) ja möödus ameeriklaste seltsis Cliffs of Moheril, Burrenis, bussis ja vihmas. Oi kuidas sadas ja tuul oli ka ikka suht külm. Tore oli kuulda, et Eestis kuumalaine on. Igatahes, nii palju kui ma kumbagi kohta nägin, olid need üliilusad, eriti Burren, kus igast ilmakaarest sind ainult kivid ümbritsesid. Ja ameeriklased on ikka niiiiiiiiii teistmoodi rahvas, nii pealiskaudsed.
Niimoodi saabuski kolmas päev, Kupi sünnipäev ja finaalmängupäev. Hommikul hakkas linn juba tasapisi rohe-valge-puna-valge-siniseks värvuma. Enne, kui meie sinna sukeldusime käisime aga ära Trinity kolledzis, kus on maailma suurim raamatukogu long room (oh ma nii armastan seda kohta) ja book of kells. Meil oli mehise häälega tore noormees giidiks, kes ka ise seal õppis. Õhtu saabudes leidsime endale toreda pubi toreda rahva ja heade kohtadega teleka ees. Ma ei teagi, kelle fänne seal rohkem oli, aga baarmanid olid küll Prantsusmaa poolt, niisiis oli hea üksteisele nägusi teha, kuna mina olin Itaalia poolt. Igatahes oli väga lõbus. Ööseks olid prantsuse lipud kadunud (peale ühe lipu noormehe käes, kes seisis maja ääres ja nuttis oma lippu) ja Itaalia fännid paljunenud.
Neljandal päeval läksime tutvusime Newgrange’ga. See on suur küngas, mille sees on miski koht, mille otstarvet keegi ei tea ja see on väga vana. Nagu ikka need vaatamisväärsused. Aga ilus oli ta küll ja seda sai katsuda ja sinna sisse ronida jnejne, mitte nagu Stonehengega, mida sai ainult kaugelt vaadata. Sellelt tuurilt saime endale soomlastest sõbrad. Õhtul käisime ghost tuuril, mis ei olnud eriti lahe, aga vähemalt oli seal publiku seas veel teisigi sama arvamusega mehi, nii et lõppkokkuvõttes oli see päris meelelahutuslik.
Nii algaski viies päev, kus me ei teinud mitte midagi muud kui shoppasime ja sõime. Ja lugesime ja sõime, kui me lennujaamas oma lennukit ootasime. Kunagi ma vaidlesin Locoga, et kumb on toredam, Iiri- või Shotimaa. Mina olin täiesti Shotimaa poolt, tema Iirimaa, samas kumbki polnud teisel maal käinud. Nüüd peaksin ma oskama paremini otsustada, aga ma enam ei tea. Iirimaa meeldis mulle ka ikka nii tohutult palju, eriti sealsed inimesed ja Burren.

Aga sellest ma küll aru ei saa, miks Eestis ei näe ülikondadega mehi pargis muru peal magamas või einetamas (see ei loe, et meil korralikke parke pole), keda igalpool mujal näeb. Oh kuidas nad mulle meeldivad.

July 04, 2006

Oih. Ma unustasin mainida, et mulle niiniiniiväga meeldib olla Tartus.

mmmm.... suvi....

Jumal käis Tallinnas ja viis siit koju kaks kallist viiulit. Nüüd on tal neid kolm (natuke aega vähemalt). Laps suutis mulle jälle terve oma kurva elu ära rääkida. Teda on hea kuulata, siis tunned, et sa pole üksi.
Mina veetsin aga tervelt viis päeva Tartus. Eriti tore oli sinna sõita, sest rong, mille me Jumalaga valisime, oli täis meie tuttavaid. Kahepeale kokku saime neid 12 (koos meiega 14). Siis käisin ma veel kinos, vaatasin jalgpalli, imetlesin noori näitlejaid, jõin loomulikult jäätisekokteile, kuulasin paar tundi Genialiste (tasuta!), käisin ujumas, jooksin Jumala ja Kaisaga mööda linna ringi ja suutsin väga hästi Kallet igalpool mitte näha, st selgus, et tema oli ka sel ajal Tartus olnud.
Reede hommikul varavalges koju jõudes lebasin paar tundi tugitoolis ja ei teinud mitte midagi, et siis koos emme ja ta töökaaslaste ja nende peredega hobustega tutvusi tegema minna. Mulle ei meeldi eriti hobused, aga seekord sain ma nendega isegi hästi läbi.
Laupäev oli teatripäev! Kolm klaasikest kirsiviina. See oli päris sürr etendus aga mulle meeldis. Mulle meeldis, et seal oli palju erinevaid lugusi. Enne etendust sõitsime me emme, Pille ja Taneliga pool Eestimaad läbi, leidmata ühtegi toredat söögikohta ja naerdes iga tobeda nalja üle, nagu ikka. Siiski Tanelil on kõigelahedam töökoht üldse.
Nüüd ma siis istun kodus, vahepeal käin sisustussalongides, vaatan filme või söön. Kohevarsti reisin paariks päevaks sinna, kuhu paljud teisedki juba kadunud on, Iirimaale.

June 22, 2006

Ma tahaks ka õues magada, aga mul on kajakad.

Viimastel aegadel on tihti jutuks tulnud nudistid. Need, kes minu ja Kaisaga kokku juhtunud on, teavad. Igatahes... tavaliselt kuulen ma ikka luulusid, kuidas raadios/telekas nudistidest räägitakse, aga vot üleeile oli selline päev, mil päriselt ka raadiost nudistidest räägiti!

Täpselt nii põnev minu elu ongi.

June 10, 2006

Voulez-vous (ah-ha)!

Eile sai kool ametlikult läbi ja hakkas suvi. Selle puhul kogusime me kamba ja raha kokku, otsime palju süüa ja läksime grillima. Kaisa isa ateljees on kõigeilusam lagunenud korteri sarnane koht, mis üldse olemas saab olla. Ma armusin sellesse. Üle pika-pika aja sai ka peitust mängitud, oi kuidas mulle meeldib pietust mängida. Helena ja Anderas nägid nagu pruutpaar välja ja Elina, meie taimetoitlane, grillis liha ja sealsel kiisul olid kaks väga väikest ja pimedat poega ka. Olles mitu tundi grillides veetnud, läksime kõik oma suunda. Meie Kaisaga liikusime Prodance'i esinemist vaatama, mis oli väga lahe. Pärast jooksime ja hüppasime mööda linna ringi ja õhtul läksime veel korvpalli mängima ja TIPi staadionile tasaklaalu harjutama. Megatore päev oli.

Aga enne eilset sai veel Venemaal käidud (pildisüüdistusi http://lendur.j005u.net/thumbnails.php?album=7 ja http://s14.photobucket.com/albums/a326/kupii/Peterburg/ ). Peterburg sai 303. Igalpool oli paljupalju klaasikilde ja läbu. Õnneks pääsesime meie ainult sellega, et keegi viskas meid aknast välgumihkliga. Müstikat oli igasugust, näiteks kes sõi need kaks kommi ära, mis ööseks bussi olid jäänud ning kelle jalajäljed sama ööga bussi esiklaasile tekkisid. Need, kes öösel bussiga ilutulestikku vaatamast tulid, ei teadnud loomulikult sellest midagi. Andreas läks vahepeal peast aga nii soojaks, et hakkas kõrvadest auru välja ajama. Pole ka ime, kui ta pidi kuulma pikka aega minu, Kaisa ja Helena jutte, sellest kuidas nudistid põllul kasvavad, kuidas nad lammast lakuvad ja kanu õlitavad ning mida nad jaanipäeval teevad. Ave ja eelnimetatud popp poiss (kõindis ta ju kohuaeg umes 7 tüdrukuga ringi) suutsid esimese 5 minuti jooksul hotelliukse kinni panna ja võtme sisse jätta. Ühel platsil saime karupojale pai teha. Imearmas loom. Märksõnadeks võiks veel öelda mollusk, puruvanake, elevant, purskkaevud ja vihm. Ka seal oli mega.

Pärast seda paari päeva pärast leidsin ma ennast sakslaste keskelt Saaremaa ja Hiiumaa poole sõitmas. Tegelikult oli seal vanasi klassikaaslasi rohkem kui sakslasi. Igatahes sai jälle läbi käidud kõik need kohad, kuhu ekskursioonid alati viivad, sellele vaatamata oli väga naljakas. Eriti põnevad olid praamisõidud, kus harrastati keerutamist ja mööda praami jooksmist ja lainete tegemist. Räägiti palju sellest, millal saab poisist mees ja tüdrukust naine ja mängiti telefoni. Loomulikult ei puudunud bussis laulmine. Ööbimiskoht oli väga lahe. Umbes 6 kohalised majakesed keset kadakaid. Hiidlast nägin ka hetkeks. Hiiumaa sadamast leidsime me aga surnud hülge, see oli väga kurb ja rõve vaatepilt. Üldiselt kui arvestada, et ma pidin palju töid ette ja järgi tegema, et sinna ekskursioonile üldse minna, siis asi oli seda väärt.
Kui vaadata, kui palju aega ma välismaalaste keskel veetsin, siis ei imesta, miks mul oli kaua aega selline tunne, et ma võin kõvasti eesti keeles rääkida, sest keegi nagunii aru ei saa. Õnneks tegi emme mulle selgeks, et Eestis saadakse küll sellest keelest aru.

Ja ka meie muusikal sai lõpuks valmis ja etendatud. Tegime täpselt kolm esinemist. Ühe vanematele ja sõpradele, teised kaks koolikaaslastele. Aitäh Tairile, Setule ja Marile, kes mind vaatama tulid. Kõik läksid hästi, tundus et etendus meeldis publikule ja ka meil oli väga lahe seda teha. Eriti megad olid meigid ja riietused. Kui keegi juhuslikult juhtus nägema kolmapäeval kolme neiut, kellel olid kahtlased soengud ja 'natuke' liiga palju meiki peal, siis need olime meie peale etendust. Iseenesest tahaksin ma väga neid pilte näha, mida niipalju tehti, kuid minuni on jõudnud vist umbes kuus pilti.

Jumal, see sissekanne oli sulle.

May 24, 2006

Kuidas võib kujutada, et iga tähekiir on niit, mis iga inimese pea kohale on kinnitatud?

Kes küll võiks olla see tore tüdruk, kes istub kodus laua taga ning kirjutab usinasti oma lugemispäevikusse 'Jumalaema kirik Pariisis' kohta informatsiooni? See on see sama tüdruk, kes enne rõõmsalt maailma riike ja pealinnu kaardile märkis ja neid selgeks õppis ja ennist, koju tulles 'Faust' käes metsavahel jalutas. Järgmiseks on tal plaanis ette võtta geograafia referaat Venezuelast, geograafia arvestuseks kordamine, keemia ning loomulikult matemaatika kontrolltööks õppimine. Kusjuures, kõige selle kõrvalt jõuab plika käia veel muusikali jaoks mõeldud tantsuproovides, käia trennis, mängida trumme, laulda, sõita nädalavahetuseks Venemaale muuseumeid külastama ja Hiiumaale ning Saaremaale kultuuriga tutvuma. Tema toas põleb ööläbi tuli, sest midagi peab ohverdama suurema heaolu nimel.

Mina see tüdruk ei ole, mulle meeldib magada ja süüa.

May 13, 2006

Can’t go mad, ’aint got time.

On öö vastu laupäikest. Väljas on pime. Sa jalutad mööda tühje kodutänavaid. Vaid hetk tagasi ei suutnud sa oma silmigi lahti hoida, kuid nüüd pole unest jälgegi. Kõikjal kõlab vaikus. Koerad ei haugu. Paar esimest piiska, juba on tunda märja tolmu lõhna. Vihma lõhn ning pladin tänavatel tuletab meelde eelmise suve ja selle, et uus on kohe ukse ees. Sadu pole tugev ega ühtlane, kuid piisav, et muuta maapind ja riided märjaks. Taevast paistavad paar tähte pilvede vahelt. Väljas pole külm, aga pole ka soe. Tänavad on ikka inimtühjad. Eemalt muru seest jookseb siil tänava keskele, kuid sind märgates pöörab otsa ringi ja jookseb tagasi. "Siil udus," mõtled ja naeratad omaette. Kaugusest kostab muusika. Vihm lõppeb, lõhn jääb. Sa keerutad keset teede risti ja ümised kaasa muusikale, mis aina tugevamaks muutub. Kauguses on näha peo varje. Sa tantsid märjal asfaldil, su juuksed on vihmast lokkis. Peatud hetkeks ja jälgid pidu ning astud siis kodumajja. Komistad trepil, kui üritad vaikselt üles hiilida. Su riided on juba kuivad, juuksed veel mitte. Uni tuleb tasapisi tagasi. Kell on viie pärast kaks hommikul.

Ja siis ma nägin unes, kuidas Erik lõikas mulle terava esemega paremasse õlga sügava haava. Õnneks kogemata.

May 11, 2006

Y. O. U. R. E. G. O. R. G. E. O. U. S.

Nii peabki olema, et mängides 'minu tädi' või 'läbi roosipõõsaste' või 'pilgutamist' või 'toolide mängu' või 'rukkilõikust' siis mängivad kõik hea meelega kaasa ja kannavad sealjuures roosasi, rohelisi ja/või kollaseid riideid.
Ühesõnaga oli vana klassi klassiõhtu lapste ja õpetajatega, karaoke ja diskotuledega. Oli kohe palju toredam, kui ma alguses lootsin. Kohe juuni alguses lähen nendega arvatavasti ekskursioonile ka. Nostalgia.
Ja saksa keel on ikka päris metsas omadega.

May 09, 2006

Karastav lohutus.

Oh kuidas ma armastan kevadiste lehtede rohelist värvi. Eriti veel, kui päike nende vahelt läbi paistab. Sinine taevas ja punane päike ja kevadrohelised lehed - peaaegu et põhivärvid.

May 01, 2006

"Birgit, tule löö jalaga!"

Tartus sai peetud selle aasta esimene piknik, vorstisaiade ja -leibadega. Kummipaadirallit käisime ka piilumas, sõitis ju üks meie omadestki. Ülejäänud aja rääkisime (loe: Helena rääkis) keda ja mida ja kuidas ta vihkab. Ja laupäikese öösel elasime Genialistidele kaasa. Ükskõik kui igav neid oodata ka ei olnud, kontsert oli niiniinii hea! Genialistid on kõigeparemad!
Pühapäikesel tegime natuke koolitööd ka, kuid lõpuks leidsime ikkagi ennast jäätist söömas ja joomas ja päikest nautimas. Õhtul sai volbriöö grilli ja chilli ja nalja. Oli ilutulestik ja langev täht ja rongki sõitis üle silla. Koju jalutada oli aga ilgelt külm.
Ja sisse hingasin ma palju lõkketossu ja suitsutossu ja tossu, mida lastakse kontserdi ajal lavale...

Tegelikult ei saa ma ikkagi aru, et kool on. Minu meelest algas kevadvaheajaga suvi.

Genialistid - seksikas keha

April 26, 2006

Nüüd on see siis selge, et enam pole Kupi ainus, kes leiab pükste/seelikute/jopede taskutest, mida ta kaua kandnud pole, raha.

April 22, 2006

"Kui taevas (seesütlev) on juust, kas seal on ka augud?" küsis Kaisa kell kolm öösel Birgiti käest.

April 09, 2006

Kes võttis mu koolipastaka ära, kui mina kohukest sõin?

Ma kaotasin oma koolipastaka ära. Vaatasin vaiba pealt ja vaiba alt, kuskil pole. Nüüd ei saa õppida, pealegi õppimistuju läks kah ära.
Emme ütles küll, et ma peaksin kodupastaka võtma, et see on täpselt samasugune, aga ei ole. Näeb küll samasugune välja aga geeli on palju rohkem sees. Pealegi kirjutab ta hoopis teistsugust teksti.

Just täpselt niimoodi jääbki kõik tegemata.

March 29, 2006

Ohoo...

...ees on soo. Ei saa üle, ei saa ümber. Mina lähen läbi!

Ja just sellepärast, et hommikul kodust välja minnes ei tulnud pähe võtta kaasa kummikuid või ujumisriideid, sain tunda mõnu läbimärgadest jalanõudest.

March 21, 2006

You don't say much but you get your point across.

Üle pika aja kuulsin jälle smilers'i laulu (..seisan alasti su ette, rebin ennast ribadeks...) ja mulle meenus, kuidas emme sellest laulust arvab ("Mida see tüdruk teeb nende ribadega? Teeb nendest ribikardinad?").

Eile ja üleeile istusime Kaisaga kohvikutes ja rääkisime oma nudistinalju (+ karvutud kassid, viljapõld, kärbes, konn, prügikonteiner, pappkast ja viiuldav haldjas). Lisaks sellele saime palju vajalikke asju ka välja mõeldud.

Kusjuures 'Casanova' on väga tore film.

March 16, 2006

Täna käisid piletikontrollid trollis pileteid kontrollimas

Koolis oli täna veeavarii, tunnid jäid ära. Ka seda võib juhtuda.

"Nafta" on tore etendus.
"Geiśa memuaarid" on armas film.
Kevad ei ole veel saabunud.
Täna tundub olevat reede.

March 03, 2006

Tänased lumehelbed nägid välja nagu väikesed kanepilehed.

Eetika on moraalifilosoofia.

Teisipäeval oli kõige ideaalsem talveilm üldse. Ma tulin pool tundi kauem koju, sest metsas oli lihtsalt nii ilus. Pehme kohev lumi oli põlvini ja kõik puud ja maailm oli teda täis ja teda tuli aina juurde ja juurde. Kolmapäeval oli peaaegu kõige ideaalsem talveilm, pidev lumesadu oli asendunud päikesepaistega ja kõik see valge lumi säras igast nurgast vastu.

Eile käisin Krissuga 'Paha maa' esilinastusel. Vot see film on masendav (!), aga hästi tehtud. Mõte on hea ja see kuidas film üles ehitatud on, meeldib mulle väga. Nende kavatsus oligi näidata meile masendavat maailma, masendavat ja kurja, et kuidas kurjust edasi antakse ja minu meelest said nad sellega hakkama küll.

Ja esmaspäeval... esmaspäeval hakkan ma jälle trumme mängima.

Palju õnne Avele, kellel on täna sünnipäev.
Mul on väga tore nädal olnud.

February 25, 2006

Klaasimuusika.

Lõpuks õppisin ma ära, kuidas veinipokaale laulma panna... just nagu orkester häälestaks oma pille...

February 22, 2006

Totally spies!


Nii ongi, ainult et meid oli kaks (punapea ja blondiin).
Algas see kõik sellest, kui Kaisa arvas, et hea mõte oleks KUMUsse minna. Kahjuks olid aga uksed meile suletud ja niisiis pidime aega veetma KUMUl, ehk siis katusel. Iseenesest on see väga tore koht, aga meie pihta tulistati koguaeg ja need mutandeerunud inimesed olid ka hirmuäratavad. Ühesõnaga pidime end pidevalt varjama (kohati ka lume sisse tunneleid kaevama), üle seinte ja aedade ronima (rääkimata laserkiirte vahel akrobaatika harrastamisest) ja hoidma silma peal kõigil, kes üritasid meie missiooni takistada. Õnneks lõppes kõik hästi ja me pääsesime terve nahaga (ja märgade kinnastega). Kahjuks suutsime me seekord oma roosad südamekujulised seljakotid koju jätta.

Enne seda käisin ma veel Tartus Jumalat veel ilusamaks tegemas, Sadukülas Allani vananemist tähistamas, Kupi pool Lauraga mässamas, TSGs Kupiga endist klassi külastamas ja Mari pool ja Helena ja Kupi käisid minu pool, et poole ööni kaarte mängida.
Siiamaani on vaheaeg asja ette läinud.

Vabal ajal käib Kaisa aga numer kolm trammiga sõitmas...

February 12, 2006

Sidruni-mee mögin.



Jumal mainis midagi, et ta ootab juba pikemat aega, et ma blogiks.

Asi on tegelikult nii, et väljas on imeilus talveilm ja miinuskraade on täpselt piisavalt (ainult jääkarud on veel puudu). Aga mis minul ilusast ilmast, kui õues ei saa kaua olla, sest haigus ei lähegi siis minema.

Eelmine nädalavahetus oli parakokkutulek (sealt ma selle külmetuse saingi :P). Pikemalt pole mõtet peatuda, kui et väga tore oli ja see mets seal Luige talu ümber oli nii-nii ilus!

Viimasel ajal olen hakanud kahtlaseid unenägusi nägema. Alles oli see, kui ma nägin, et olen üheksandat kuud rase. Öö tagasi nägin aga õudusunenägu imeilusa looduse, valesti paigutatud bussiliikluse, staadioni vaimude ja tuhastatud pealuudega. Enamasti ikka saavad õudusfilmides kõik peale ühe surma, õudusunenägudes on ka tavaliselt nii, vähemalt selle unenäo esimeses osas oli (jah, see oli järg esimesele osale). Kajuks see kord äratas mind telefon üles just siis, kui põnevaks hakkas minema. Täna öösel nägin ma ennast aga ahelsuitsetajana. See seletab ka seda, miks mul praegu paadunud suitsetaja hääl on. Eks näeb, mis tulevik unenäomaailmas toob.

Eile käisime emmega Johnny Cash'i elust filmi 'Walk the line' vaatamas. Väga hea film oli. Filmielamust ei rikkunud väga isegi vasakul pool istuva purjus mehe komentaarid stiilis 'Ma ei viitsi enam, lähme ära...'

Kohe-kohe tuleb vaheaeg.

Brainstorm - Colder

January 20, 2006

Mul on lihtsalt vaja veel kord mainida, kuidas ma vihkan, kui kõik toredad asjad toimuvad samal ajal erinevates kohtades ja ma pean valima.

January 19, 2006

Jääkülm päike.

Mul pole midagi öelda.

January 07, 2006

Queen - Don't stop me now.


Teisipäev oli Kaisapäev. Käisime kohvikus ja kinos. Laibast pruut oli päris tore film. Dead end.
Kolmapäev oli Kupipäev aka Pirukapäev. Käisime Kupiga poes ja ostsime nii palju saiakesi, et selverikott sai täitsa täis. Lihapirukaid niipea väga ei taha. Aga oi kui hea oli lihtsalt süüa, kõht sai umbes kolm korda täis ja tõesti oli selline tunne, et rohkem ei mahu. Nämm-nämm.
Reede oli Elinapäev aka Kakaopäev. Vaatasin ta kodukese üle ja kiitsin heaks. Lisaks vaatasime püsti seistes Pulp Fictioni. Elina juures pidi kummitama ka, mina ei näinud kedagi (kui välja arvata tema emmed-issid ja minu nimekaimud).
Laupäev, ehk siis tänane, möödus magamise ja koristamise tähe all. Ärkasin kuskil poole ühe paiku (ma ei kujuta ette ka, kuidas ma esmaspäeva hommikul kolmveerand seitse üles saan, kui umbes kolme-nelja ajal öösel uni tuleb...), sõin kaua ja hakkasin tuba koristama. Mul polnud õrna aimugi, et mul tegelikult nii suur laud on. Üldiselt mulle meeldib koristada, aga selleks peab tuju olema.

Mismõttes?

January 02, 2006

Libahundi needus.

Kui ma Jumalaga koos Tartu raekojaplatsis kolme suitsupommi vahel seisin, hingata ei saanud ja nähtavus enamvähem puudus ning lähedalt ja kaugelt igasuguseid kahtlaseid ja kõrvulukustavaid pauke kuulsin, siis ma küll ei arvanud, et uus aasta tuleb, vaid kahtlustasin maailmalõppu.
Tegelikult oli ilutulestik kena ja vaatamata sellele, et lasteshampus igas poes otsas oli, tuli aasta päris ilusasti. Isegi kaks läti noormeest tulid meie juurde, arvasid, et me käime ülikoolis, ütlesid, et me oleme ilusad ja tegid meiega pilti. Aga eks lätlased ole lollid kah.
Ülejäänud öö veetsime Triinu juures nõmetsedes.
Ja kui me Auras ujumas käisime laupäeva hommikul, tahtsid kõik hallipäised ida-saksa turistid meie raja peal ujuda. Me vist meeldisime neile.

Hetkel loovad tagantjärgi meeleolu filmid Ooperifantoom ja Libahundi needus. Nämm-nämm.

Ja Jumalal on kodus nüüd nii suur telekas, et seina selle taga pole nähagi.