Ja ujumisest pole asi tegelikult üldse kaugel, sest täna kooli minnes (jah, ma käin vaheajal ka koolis) oleksin ma peaaegu kuus korda ära uppunud. Sügavad porilombid, mis alguses tunduvad vaid märja läikiva teena, ründavad alt, pritsivad autod kõrvalt ja sadav vihm koos tuulega ülevalt ja siis mina imestan, et kust ma küll selle köha saanud olen...
Just hetk tagasi sain Kaisaga üle pika-pika aja rääkida, msnis muidugi, aga mitte üldse piisavalt. Tundub siiski, et tal läheb Ameerikas hästi ja usklikuks pole ta veel hakanud (kuigi pea iga nädal kirikus käib küll). Neil pidavat olema seal halloween täies hoos (sellega meenub mulle, et kuskil on mustad kassid neljapäevani kaitse all, justnimelt halloweeni pärast). Selle tüdrukuga tahaks kohvikusse maha istuda ja lihtsalt rääkida. Miss u!
Parakokkutulek oli ka. Võrreldes eelmistega oli viimane kõige igavam, kuigi ka tal olid omad võlud. Näiteks see koht meeldis mulle väga (!) ja naerda sai, nagu ikka, palju.
Vabal ajal kujutan ette, et tool ja laud on trummid ning mina väga võimekas trummar. Siiamaani pole mu elav kujutlusvõime mind petta suutnud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment