How time can move noth fast and slow amazes me.

Maailm on kirju. Tuli täiskuu ja tuju läks halvaks. Ma olen nagu loom - kartes urisen ja hammustan. Urisesin päris palju, aga maailm oli kuri ka. Ja hirmuäratav. Ikka veel on. Siis tuli öö ja kuu sai päriselt täis ja järgmine päev tundus ainult talutav kapuutsi sisse peitudes. Käisime Jumalaga metsas teed joomas ja päiksele lehvitamas. Taevas pole kunagi sinisem olnud. Jah, hakkas küll parem. Hakkas nii hea, et suutsin järgmisel päeval isegi linna minna. Nii istusimegi Jumalaga täna kogu päeva igalpool ja jõime kohvi. Kofeiini oli veres paljupalju. Ja naersime, sest maailm on nii vastuoluline. Ühe raamatu ostsin ka (ärge laske mind raamatupoodi!). Tuli õhtu ja tuli sakslane Laura ja tuli Paabel ja palju head rahvast ja vägaväga hea kontsert. Kõik värvid olid kofeiini tõttu eriti eksad ja mul oli nii hea. Pärast koju sõites proovisin bussis anda endast parim, et mitte tantsimise ja laulmisega teistele piinlikust valmistada.
Aga Nõmmel oli juba maituli. Ma pole elus kunagi varem näinud põlevat maja. Ega ei taha ka näha, enam. Buss ei sõitnud edasi, sest Nõmme turu hoone põles. Suure leegiga. Kogu tänav oli tuletõrjujaid täis. Mul hakkas nii hirmus. Ma ei saanud midagi aru. Ikka veel ei saa. Miks mu lemmik turuhoone põleb? Ta sai just valmis.
Koju läksin läbi metsa ja laulsin kõva häälega kõiki laule ja vihma sadas. Fakk.

Ma jõin neli tassi kohvi - mul ei ole und.

Tähelepanekud

Nägin täna selle aasta esimest nahkhiirt. Tegi teine (peaaegu) täiskuu ümber auringi. Kusjuures ma mõtsin, et miks mul ühtäkki imelik olla on, aga taevas annab alati vastuse.

Teiseks nägin täna Sigatüüka õpilast. See tüdruk lihtsalt ei saanud käia mitte mingis muus koolis, tõupuhas Gryffindorlane. Ausalt. Sõitis bussiga surnuaia juurde.

Lisaks kõigele oli päeval nii soe, et pidin oma jaki kotti panema.

You'll know things you never knew you never knew.

(Eelmisel aastal tudengipäevadel oli soe)

Seitsme päeva pärast lendan ma minema. Itaaliasse. Kuueks kuuks. Vot siis. Lähen vaatan hoopis seal pilvi. Aga enne mai-tuli.

See on ju suvi...

...kui koolis ei käi ja päike paistab. Kui kõnnid Kaisa poolt öösel koju ja õhk on pehme ja soe ja augustikuised tähed naeravad üleval. See ei loe, et põõsastel pungad alles puhkevad.

Kaisaga on selline naljakas lugu, et mõtlesin täna, et kõiki teisi inglismaal õppivad noori nägin, aga et tema on nägemata. Läksin linna ja käisin kohvikus ja käisin raha vahetamas ja hakkasin tänavat ületama, tõstsin pilgu ja teiselt poolt tänavat vaatas Kaisa vastu, kohvitops käes ja õnnelik. Kohe päris õige Kaisa.

Teise planeedi teises planeedis

Mul ei ole jututuju. Aga pildituju on. Ja muidu on ka tuju kohe päris palju. Näiteks käisin ma pulmas. Täitsa esimest korda. Pruutpaar tantsis ja perekond oli õnnelik.

Täna käisime Mariga päikest nautimas (ja linnupetet tegemas. Linnupete on see söök (enamasti sai), mida sa näitad linnule, et teoreetiliselt ta võiks seda süüa saada, aga siis sööd selle ise ära. Üks kajakas oli väga pettunud. Ilastas päris palju).

...und was ich morgen sein werde, weiss ich nicht.

Kevad. Kevad. Kevad. Kuulan Itaalia muusikat. Kleebin itaaliakeelseid sõnu asjadele. Joon linnas rohelist teed. Joon kodus rohelist teed. Magan iga päev üheksa tundi. Ootan, et mai tuleks, et saaks maituld teha, sest mai tuli. Teen süüa. Hommikuti ärkan huviga, et mida siis tänane päev toob. Maailm on mõnus.

Täpitähetus*

Reakoja platsi R-koiskis oli kaks päeva tagasi tööl kõige toredam müüja. Ta oli tolle päeva kõige toredam müüja igatahes. Ma otsin sealt ainult sõidutalonge, aga sain lisaks väga hea tuju.

Mulle väga meeldib toiduaineid osta. Või toitu. Ma päris täpselt ei saa nende vahest ikka veel aru. Kas seal on üldse vahe? Igatahes meeldib. Vaatan asju ja näen kõiki neid toredaid toite, mida nendest ideaalis teha võiks. Ideaalis just sellepärast, et ma pole just väga osav kokk. Aga ma õpin. Täna näiteks tegin täiesti arvestatava ja väga hea kaerahelbe-rabarberikoogi. Muidugi, rabarberikook vist ei saagi kunagi halb olla. Eriti aasta esimene rabarberikook. Rabarberid on nii head! (ja hetkel veel hirmkallid)

*Mari ütles. See juhtub siis, kui taevas on päris tähtede kujulised tähed, mitte tähed nagu täpid.

Võimlemisklubi Virve

Selle suureks kasvamisega on selline lugu... Tähendab. Ma arvan, et Suureks Kasvamine on üks muinasjutt, mis on välja mõeldud laste hirmutamiseks. Eriti nende laiskade laste hirmutamiseks. Räägitakse lastele, et ühel päeval kasvate suureks ja igatsete kõiki neid aegu, kus te väiksed olite, et ärga vaadake telekat, vaid tehke lollusi ja mängige ja lõbutsege ja naerge, sest kui te ükskord suured olete, siis teil on kohustused ja asjad ja siis enam ei või. Eks ta üks ilus lugu ole. Selles mõttes ilus, et õpetab ehk lastele väärtustama hetke, milles nad elavad. Aga ega me tegelikult ei kasva suureks. Tõsi, mõned oskavad ikka väga hästi näidelda, et nad on Suured, kuid vahepeal langevad nad oma rollist välja ja on jälle need suurte säravate uudishimulike naerusilmadega lapsed, kes nad sisimas koguaeg on. See on tõestatud... kõigi nende Śveitsi teadlaste poolt.

Ning lõpetuseks: ninast kinni haarates saab autod joonde raputada (aka ükspäev oli väga palju viljandlasi päälinna peal ringi liikumas. Ja kaks jänest).