May 02, 2007

Pea korter.

Laupäeva õhtul helistas Robert ja kutsus Leenu poole. Ma ütlesin, et ei viitsi, siis käskisin Kupil juuksed ära kuivatada ja läksime kahekesti. Kusjuures päris tore oli. Vaatasime ööläbi tudengifilme ja imestasime, et kuidas need küll nii sügavad ja keerulised saavad olla (ehk me ei saanud midagi aru ja mõned olid ohtlikult igavad). '2pic' on mu suur lemmik, isegi kell kuus hommikul või misiganeskelloli. Hommikul sai 45 minutit oma peas multikahäältega pilte vaadata ja siis oligi kojuminek. Jõudsin koju, taevas läks pilve, mul oli uni. Rääkisin Kätliniga, tal oli kõht tühi ja mul uni, me läksime Sõõrikusse pannkooke sööma ja hiljem kõndisime majade ja metsade vahel, külmetasime tuule käes ja rääkisime lapsepõlvest. Kui ma koju jõudsin, läksin tunniks magama. Päevased magamised lõppevad alati kiirelt... ärkad kolm ja pool tundi hiljem, sest emme tuli koju, ja ei saa mitte ühestki sõnast aru, rääkimata oma tegevustest. Peagi saabus õhtu ja sai korralikult magada.

Esmaspäeval ärkasin umbes hommikul (lõunal). Sõin palju, vaatasin telekat palju, lakkisin küüsi - ehk olin igati tegus. Kui kell palju sai, otsustasime siiski maituld teha. Kätlin tuli ja võttis oma emmega meid Mariga peale, ostsime surnud looma tükke ja läksime Roberti poole, et sõbraks võtta Robert, Andreas, Leenu ja Leenu vend (Kupi plokkis) ja läksime randa. Seal on külm, aga lõke andis natu sooja ja vahukommid olid head ning ka see enamvähem valmis liha oli ülimaitsev. Kuskil kahe ajal suundusime Anduri poole, Leenu ja Robert läksid magama. Meie tegime teed. Varsti tuli elugi sisse. Seejärel sõime kõik ülejäänud palju liha ära ja vahukomme ka vahelduseks ja maandusime teleka ette, nagu ikka. Veidike lühifilme ('Tuul' on ka pagana hea), veidike alateadvuse lugemist ja mõnele veel üks film, mõnele uni. Seekord ma valisin selle teise. Kell sai jälle kaheksa ja lõkke järgi haisevad tüdrukud leidsid tee koju.

Teisipäevgi oli põnev. Jõin kohvi, pesin end lõkkest puhtaks, otsisin riided ja ootasin. Istusin autosse ja kui ma järgmine kord silmad lahti tegin olimegi Purtse lossis (võimisiganeskohtseeoli). Issil ja Kärdil oli kümnes pulmaaastapäev. Kahjuks oli see liiga ametlik. Õnneks oli seal Gekkin ja õnneks pöörasime me päris ära alles lõpus (high five ;P). Vahepeal liigutas ta kulme muusika taktis ja väiksed shampust joonud poisid tantsisid suurte tüdrukutega ja hoidsid kõrvu kinni, kui üks naine laulis. Ja kuigi tõesti jätsime me alguses peaaegu korralike tüdrukute mulje, siis see sai rikutud umebs 20 minutiga enne lahkumist. Me oleme osavad!

Täna läksin kooli. Läksin Sdc klassi. Ja mis ma nägin, aken oli kiviga sisse visatud. Esimesel korrusel mõned samamoodi. Eks paar rahvast olid kuulnud, mis linnas toimub ja kas ei viitsinud sinna minna või trollid enam ei sõitnud ja siis nad tulidki ja 'tegid nalja'. Geniaalne.

1 comment:

Gekkin said...

Ma olen täiesti veendunud, et nad arvasid, et me oleme purjus. Aga me olemegi päriselt sellised :D. High five!