April 28, 2007

(üleeile)

Südasuvine Inglismaa. Istun bussis ja sõidan vaatamisväärsuste poole. London jäi just seljataha ja tore päev ootab ees. Hetke pärast märkan, et giid nutab. Londonis olevat olnud jälle terroristide rünnakud. Mitmetes metroodes ja ühes bussis plahvatasid pommid väga väikeste vahedega. Ma kuulen, mida ta räägib, ma saan sellest aru, aga see ei jõua mulle kohale. Õhtul tagasi hotelli poole sõites märkan tänavatel paanikat ja hakkan aimama. Ka ülejärgmine päev metroos sõites tunnen ebakindlust, kuid see kõik ei ole ikka veel nagu päris.
Alles aastaid hiljem bussis sõites tunnen ma hirmu. „Tallinnas on rahutused,” lausub klassijuhataja. Mulle tundub, nagu poleks ma Eestis, vaid jälle Inglismaal. Olukord pole üldse nii hull, kuid ma mõtlen selle suuremaks. Kuulen vägivallast, vandaalitsemisest ja lõhutud akendest. Ainus, mis mu mõtetes selge kuju suudab võtta on soov: „Palun jätke mulle mu Eesti...”

No comments: