June 10, 2007

Mina olengi superstaar

Tegelikult oli päris tore istuda Maria-Annaga Hellas Hundis pärast piraatide vaatamist ja rääkida oma elust. Olgugi et me selle aasta jooksul oleme palju suhelnud, on jäänud nii mõndagi jutust kõrvale.... Igatahes hea oli. Suitsuvaba.

Ja siis ma istusin kodus ja lugesin. Kusagil lennata. Kolmandat korda, kui ma ei eksi. Varsti saab läbi ja ikka veel on hea. Kooliasju sorteerisin ka. Visaksin kuskil kümme puud minema. Ja avastasin oma vanu joonistusi sahtlipõhjadest ja kirjutisi teemadel 'Mina 40-aastasena' jms. Minu tulevik tundub põnev tulevat, kui minus veidikenegi ennustaja annet leidub.

Igatahes, kuhu ma tegelikult jõuda tahtsin oli, et ma käisin täna jälle Tartus. Aga ainult selleks, et sealt Varnjasse, maale sõita. Enne veel käisime surnuaialt läbi. Igatahes maal polnud ma mitu aastat käinud. Kõik puud olid nii suured ja majad/aiad nii väikesed. Ja enamus sibulapõllud olid asendatud muruga, kuhu see kõlbab? Aga mesilasi tõesti ei olnud. Selle asemel oli üks kajakas korstna taha endale pesa teinud. Varnja juures meeldib mulle ehk kõige rohkem see, et seal on täiesti ükskõik mida sa selga paned või teed, sest kõigil on nagunii suva. Seal luuaksegi moodi. Ja varbaid sai Peipsi vette kasta. Kui seal veidi kauem aega olla, siis hakkab igav, kui just palju raamatuid ei ole, sest mulle tundub, et aeg liigub seal teistmoodi, kuna raamatud saavad alati väga kiirelt loetud.

Oma neljalehelisteristikheinadekogu võtsin ma kaasa. Õnne läheb ikka vaja.

No comments: