Vanus tähendab tarkust

Nii ütles Tairi ja kuna tema seda ütles, siis peab see ju ka tõsi olema.
Igatahes oli eile väga tore päev. Kuigi üles ärgates oli mul suht paha olla. See aga ununes kohe, kui emme ja Pille toiduga (ehk sõõrikute ja koogiga) poest tagasi tulid ja Taneligi kaasa võtsid. Pärast esimest kohviringi saabus ka Jumal ja pärast teist kohviringi saabus vanaema.
(Emme: Tanel, tahad ka kooki? Tanel: Ma võtaks küll. Emme: Söö siis sõõrikuid.)
Seejärel said ära räägitud kõik jutud, et mida mina ja Tanel väiksena teinud olime ja pikkusi võrdlesime ka loomulikult. Ma siiski olen veel natu tast pikem. Niisiis, kui neil külalistel kõhud täis said ja käed kohvist värisema hakkasid otsustasid nad kiiresti ära minna. Saime Jumalaga paar sõna juttu rääkida, kui juba saabusidki uued. Terve kari lapsi rivistas end maja ette ja kõik hakkasid sünnipäevalaulu laulma (Kupi, Andur, Helena, Leenu, Mari, Kätlin, Rain, Helina - muah!). Ei mina tea, mis neil mõttesse tuli, et nad nii toredad otsustasid olla. Kui emme nägi, kui palju neid on ütles ta lihtsalt: "Issand, kui õudne..." Ja nad ei tulnud isegi mitte lihtsalt laulma vaid tõid torti ja kingitusi ka! Ja veel milliseid kingitusi, aga sellest mai räägi, see on juba midagi mõistetamatut. Istusid siia, kusjuures kõik mahtusid ära isegi, sõid ja jõid veidi ja jooksid siis nelja ilmakaarde laiali. Jumal sai lõpuks riisisalatit süüa ja siis jooksis temagi minu juurest ära. Kuid ei läinud sugugi kaua aega, kui juba oli Kaisa ukse taga, kes pidi õigel ajal trennis olema ja tuli siis hiljem mind õnnitlema. Tema äraminekuga läks ka päev. Mul oli nii tore. Nägin kõik kõigeparemad ära ilma et oleks pidanud kodust lahkumagi. Aitäh.
Nüüd on mul kõigemagusamad uned ja palju niiiiii head kirjandust. Ma ei tea, mis ma teieta teeksin.

Ja enne seda, kui ma vanaks sain. Noh... enne seda oli ka palju häid asju. Linnateatri proovisaalis ja igalpool mujalgi. Palju häid asju, vähe aega ja paar unetut ööd ja paar väga hea unega ööd.