Mmmm.... Ajataju ei ole ikka veel. Üks päev räägin pikalt ja laialt, kuidas mu õel on homme sünnipäev ja siis järgmise päeva õhtul avastan, et kohe varsti enam ei ole. Kuhu see kõlbab? Aga nii on koguaeg. Ja reedel on saksa eksami kirjalik osa. Ja enne seda on arvestustenädal. Ja mis värk nende jõulukinkidega on? Kas ei olnud mingit sellist kuuldust, et see aasta jäävad jõulud vahele ja järgmine aasta on kahed vms? Sest kui nad tuleksid, siis natu liiga kiiresti.Aga terve aknalaud on teatriraamatuid täis ja ma loen neid kõiki korraga ja nad kõik on nii head. Täitsa lõpp. Loen ja imestan, et ikka nii head on. Natuke hirmutavad ka.
Natuke on vahelduseks ka kohvikutes käidid ja kõigest südamelähedasest räägitud. Kõige rohkem Mariga, kuid Kätlin ja teisedlapsed olid ka vahepeal. Ja need olid nii head. Korra hüppas isegi Jumal päälinnas ringi. Aga tuul oli väga tugev ja kuri ning viis ta kiiresti Tartusse tagasi. Tuul ja aeg töötavad koos või jooksevad võidu või midagi sellist. Lund tahaks. Ja veel kohvikutes istuda. Koguaeg.
Eelmine nv käisime kinos ka. Justfilmi viimased ja Pöffi esimesed filmid. Once oli nii hea nagu ma lootsin. Juba Tartuffist saati ootasin. Pärast seda oli kuidagi eriti hea koju minna. Selliseid hetki on õnneks palju.
No comments:
Post a Comment