Mulle meeldib öösel laulda. See ei tähenda muidugi sugugi seda, et mulle päeval laulda ei meeldiks.Nagu üks blondi peaga neiu käheda häälega sõnas: "Iga päev küll ei jaksaks patrioot olla..."
Mul on hääl päris ära.
See oli ka nunnu, et Mari ja Kätlin et märganud, kui "Laul surnud linnust" tuli ja meie Kupiga seda laulsime ja ütsid pärast, et seda pole olnud.
Aga ei olnud üldse tunnet, et oleks kuus tundi järjest laulnud.
Tõnis saatis mulle faili mu endisest raalist. Selle, kus mu raamat kirjas on. Raamatu
alge, õigemini. Ma lugesin oma märkmeid ja ei mäletanud enam pooltki. Märge: seinakoht!. Mina mõtlen, et mis mul selle seinaga oli... See oli midagi täiega olulist. Teises kohas on "seinakoha" taha kirjutatud: (mis värks selle seinaga oli??) Ma oskan vist päris hästi ennast endale arusaadavaks teha. Mhmh.
Ükspäev käisime emmega sünnimärgiarsti juures. Ta ütles, et ma võin veel oma sünnimärke pidada. Mõni peab lambaid, mõni kanu... ma pean sünnimärke. Normaalne.
Ja praegu ma teesklen, et ma olen kassibeebi ja võingi mitte midagi teha.
No comments:
Post a Comment