Meil aias õitsevad elulõnga moodi lilled. Nad on nii toredad. Lihtsalt õitsevad nüüd, oktoobri lõpus. Tekitab kohe tunde, et ikka veel on suve lõpp. Aga ei... eile sain ma suure ehmatusega aru, et november on kohe käes. Kohe tuleb ju kirjutama hakata. Kohe. Tähendab, esimesel novembril, aga see on kohe.
Ja siis ma mõtlesin veel seda, et sügis on ikka meeletult soe olnud, sest lörtsi pole veel üldse näha olnud. Kas on liiga rumal loota tõelist talve?
Aga nv oli Tartus tore. Ta oli täpselt selline Tartuskäik nagu mul vaja oli. Rahulik, aga samas absoluutselt mitte. Saa siis aru. Ja ma igatsen päris palju neid Tartulapsi, aga Tartu ise, kuigi ta vist ikka veel on mu lemmik linn, on kuidagi hästi närviline. Aga eks väikelinnadest tulevad lapsed peavadki nii arvama. Eks näis, mis nägu Pärnu on.
Kaks päeva järjest olen viie paiku magama läinud. Täna ärkasin kell üks ja mõtlesin, et mis kuradi pärast mu äratuskell nii vara heliseb. Aga ma ei kurda. Ikka veel ei kurda.
1 comment:
Nad laevad ennast just praegusel hetkel tasavaikses tempos siia http://fotoalbum.ee/photos/paraleenu
(:
Post a Comment